Lisaks neile teemadele on Belgia seadnud oma eesistumise prioriteetideks majandus- ja finantskriisiga võitlemise, suhete arendamise ELi strateegiliste partneritega, ELi välisteenistuse arendamise ning keskkonna- ja kliimaküsimused, teatas välisministeeriumi pressitalitus.

Euroopa Liidu laienemisest rääkides ütles Paet, et loodetavasti väheneb Belgia eesistumise ajal laienemispoliitika madalseis ja kõik liitumisprotsessiga seotud riigid saavad kõnelustega edasi minna. „Laienemisprotsess peab jätkuma õiglastel alustel olenevalt iga kandidaatriigi edusammudest ning see puudutab nii Islandit, Horvaatiat kui Türgit ja loodetavasti saavad kõnelused alata ka Makedooniaga,“ ütles Paet. „Laienemisprotsessi edukaks jätkumiseks tuleb kindlalt edasi minna ka viisalihtsustuse ja vabakaubanduse valdkonda puudutavate küsimustega ning seda ka idapartnerluses osalevate riikidega,“ lisas ta.

Samuti on oluline Euroopa Liidu suhete edasise arengu täpsem määratlemine nii Hiina, India, Türgi, Brasiilia kui Venemaaga. „Kindlasti peab EL tegema tihedamat koostööd ka USAga, näiteks majandus- ja kaubandusküsimustes,“ lisas Paet.

Majandus- ja kaubandusteemade puhul peab Eesti välisminister Urmas Paeti sõnul oluliseks, et Euroopa Liit tegeleks jätkuvalt protektsionistlike meetmete vastase võitlusega ning läheks edasi Euroopa Liidu uue majanduskasvu ja tööhõive strateegia „Euroopa 2020“ väljatöötamisega.

Välisminister Paet puudutas kohtumisel ka Euroopa Liidu eriesindajate vajalikkust kriisipiirkondades. „Pean jätkuvalt vajalikuks ELi eriesindajate olemasolu näiteks Afganistanis, Lõuna-Kaukaasias ja Kesk-Aasias,“ sõnas ta.