Välisminister Paet viitas asjaolule, et praegusel hetkel on kinni võetud kaks vaatlejate rühma paljude riikide kodanikega ning eesmärk on saada kõik need inimesed ka vabaks.

"Ei oleks liiga praktiline, kui iga riik, kelle kodanik kinni on, üritaks kohapeal ise midagi korraldada. Seetõttu tegelebki juhtumiga otseselt OSCE missioon, esindades kõiki riike, kelle kodanikud kinni on," ütles Paet Delfile.

Välisministri sõnul suhtlevad kõik riigid OSCE missiooniga ja ka omavahel, aga otsene tegevus on otsustatud jätta OSCE missioonile, kuna see tagab maksimaalselt koordineeritud tegevuse kõigi vaatlejate vabastamiseks. Minister lisas, et praeguses olukorras peaks olema ka mõistetav, et sellistes juhtumites kõiki detaile jooksvalt avaldada ei ole võimalik.

Paet viitas samuti asjaolule, et päris ilma esinduseta Eesti Ukrainas ei ole. Hetkel on seal alaliselt kohal saatkonna inimesed ning Tallinnast saab ministri väitel vajadusel alati eksperte juurde saata.

OSCE neljaliikmeline vaatlejate rühm, kuhu kuulus ka Eesti kodanik, kadus Donetski oblasti idaosas Luganski oblasti piiri lähedal 26. mail ehk ligi kaks nädalat tagasi.

Lisaks Eesti kodanikule kuulub rühma ka üks Türgi, Šveitsi ja Taani kodanik.

Viimane suurem eestlastega seotud pantvangikriis leidis aset 2011. aastal, kui 23. märtsil rööviti Liibanoni idaosas Zaḩlah' linna tööstuspiirkonnas seitse jalgratastel matkanud Eestist pärit turisti. Toona loodi kriisi lahendamiseks kriisikomisjon, kus peale Eesti välisministeeriumi olid kaasatud ka siinsed muud eriteenistused ning isegi detektiivid. Samuti käisid toona Liibanonis ministeeriumi eriesindaja ning välisminister isiklikult.

14. juuli hommikul 2011. aastal pantvangid vabastati ning viidi Prantsusmaa saatkonda Beirutis.