Paet: kui piirileping tuleb, muudab see Tartu rahu ühte punkti

Riigikogu infotunnis vastas välisminister Urmas Paet Inara Luigase esitatud küsimusele Eesti-Vene piirileppe kohta.

Luigas soovis teada, miks selline kiirus ja millest on ajendatud see, et soovitakse uut Eesti riigipiiri.

Paet selgitas, et peaaegu 22 aastat on piiriteemat Eesti ja Venemaa suhetes käsitletud. Möödunud aasta oktoobris edastasid kõik riigikogu fraktsioonid ja ka Demokraatide saadikuühendus valitsusele kirja, milles sooviti, et valitsus taasalustaks Vene poolega konsultatsioone, et lõppude lõpuks tekiks Eesti ja Venemaa vahele mõlemalt poolt tunnustatud õiguslik riigipiir.

Paeti sõnul on tema jaoks peamine argument, et mida vähem meil on Venemaaga suuri, olulisi lahtisi küsimusi, seda parem. „Ma näen riigipiiri õiguslikku fikseerimist ka julgeolekuküsimusena. Tänaseks on Venemaaga sõlminud piirilepped kõik Euroopa riigid, kes on Venemaa naabrid ja kes ei kuulu SRÜ-sse. Eesti on ainuke sellelaadne riik, kes seda veel ei ole teinud,“ märkis välisminister.

Ta lisas, et oleme konsultatsioonide ja välisministeeriumite tasandil, mille on heaks kiitnud ka riigikogu väliskomisjon, kus on esindatud kõik riigikogus olevad erakonnad, jõudnud kokkuleppele. Protsessiga oleks mõistlik minna edasi eesmärgiga võtta see oluline teema päevakorrast maha ja fikseerida õiguslikult Eesti ja Venemaa vaheline riigipiir. Ehk selle küsimusega tegeldes me tegeleme Eesti tulevikuga, ütles Paet.

Välisminister selgitas, et kuna Tartu rahulepingu üks punkt räägib sellest, kus kulgeb maismaa piirijoon Eesti ja Venemaa vahel, siis kui uus piirileping jõustub, siis see muudab Tartu rahulepingu vastavat punkti, mis kirjeldab, kust kulgeb piirijoon. See muutub, kuna piirijoone kirjeldus muutub. Küll aga ei puutu nimetatud piirileping teistesse Tartu rahulepingu punktidesse, toonitas Paet.