Paeti sõnul on Eesti ja Briti sõjaväelased koos Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis ning koostöö sujub väga hästi. „Rahvusvahelise kogukonna eesmärk on anda julgeolekuvastutus Afganistani võimudele üle 2014. aastaks, kuid peamine on, et Afganistan ei kujutaks endast enam muule maailmale ohtu ja seda ennekõike terrorismi osas,“ ütles Paet välisministeeriumi pressteenistuse teatel.

„See on peamine tingimus, mis tuleb täita, et rahvusvahelised jõud — sealhulgas Briti ja Eesti omad — saaksid Afganistanist lahkuda,“ lisas Paet. Tema hinnangul tuleb senisest enam panustada Afganistani ülesehitusse, et riigil tekiks võimekus oma arengu eest ise hea seista. „Nii on Eesti lähetanud NATO ja Euroopa Liidu politseiväljaõppemissioonidele kaheksa eksperti ning tegevust jätkab meie tervishoiuekspert Helmandis.“

Paet ja Hague arutasid ka koostööd NATO-s ja Euroopa Liidus. Paet kutsus Suurbritanniat osalema Tallinnas tegutsevas NATO küberkaitsekeskuses ning Eesti, Läti ja Leedu õhuturbemissioonis. „Soovime Balti õhuturbemissiooni pikendamist 2018. aastani ning ka Suurbritannia osalus selles on teretulnud,“ ütles Eesti välisminister.

Paet ja Hague arutasid samuti rahvusvahelisest finantskriisist väljumist. „Oleme ühel meelel, et rahvusvahelised organisatsioonid peavad sellest oma järeldused tegema ning piirama kulutusi. Suurtest eelarvekasvudest ei maksa unistada, kui majandus ei ole kriisist taastunud,“ ütles Paet.

Välisministrid käsitlesid veel NATO ja Euroopa Liidu laienemist ning suhteid Venemaaga. Kõneldes Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest nentisid välisministrid, et näiteks viisavabaduse saavutamiseks tuleb Venemaal täita kõik tehnilised tingimused ning alles seejärel saab liikuda poliitiliste otsuste suunas.

Paet kutsus Briti välisminister Hague’i ka lähiajal Eestisse külla.