Paet ja Frattini peavad oluliseks vägivalla kiiret lõppu Liibüas
Paet ja Frattini rõhutasid, et Liibüas kiire poliitilise lahenduse leidmine ning vägivalla lõppemine on hädavajalik. „Arvestades Liibüa senise juhi Gaddafi režiimi vägivalda oma rahva vastu on õigustatud rahvusvahelise kriminaalkohtu otsus anda Gaddafi suhtes välja vahistamiskäsk,“ ütlesid Paet ja Frattini, teatas välisministeeriumi pressitalitus.
Ministrid rõhutasid, et rahvusvahelise poliitilise, majandusliku ja sõjalise surve avaldamist Gaddafi režiimi jäänukile tuleb jätkata. „Samas on oluline aktiivselt tegelda konfliktile poliitilise lahenduse otsimisega,“ märkisid Paet ja Frattini.
Välisministrid avaldasid muret ka Liibüa keerulise humanitaarolukorra pärast. „Alates konflikti algusest on riigist lahkunud umbes 900 000 inimest. Lisaks sellele on Liibüas ka ligikaudu 200 000 sisepõgenikku,“ ütles Paet. Välisminister lisas, et seetõttu on oluline kogu rahvusvahelise üldsuse toetus Liibüa põgenikele. „Ka Eesti on eraldanud 100 000 eurot Liibüa relvastatud konfliktis kannatanute toetuseks,“ sõnas ta.
Liibüa kriisi tunnetab otseselt ka Itaalia, kuhu alates konflikti puhkemisest aasta alguses on saabunud 30 000 Liibüa põgenikku. „Euroopa Liit peab tugevdama oma välispiirivalvet ning koostööd naaberriikidega, et immigratsioonisurvet vähendada,“ ütles Paet.
Paet ja Frattini arutasid samuti eeldatavalt 9. juulil Lõuna-Sudaani iseseisvumisega seonduvat. „Kõige olulisem on edasise vägivalla ärahoidmine Põhja- ja Lõuna-Sudaani vahel ning Lõuna-Sudaani näol algusest peale läbikukkunud riigi tekke vältimine,“ märkis Paet.
Eesti välisministri sõnul on siinkohal tähtis roll Euroopa Liidul, kes peab jätkama läbirääkimiste vahendamist ja aitama tagada, et Lõuna-Sudaani riiklus tekiks rahumeelsel teel. Paet lisas, et pärast 9. juulit, kui Lõuna-Sudaani iseseisvus on vastavalt rahvusvahelisele rahuplaanile väljakuulutatud, on Eesti valmis riiki tunnustama ning sõlmima diplomaatilised suhted.
Itaalia kolleegiga Afganistani olukorrast kõneldes kinnitas Urmas Paet, et Eesti jätkab sõjalist panustamist seni kuni julgeolekuolukord Helmandi provintsis on piisavalt kindlustatud. „Suurendame Afganistani ühiskonna ülesehituseks tsiviil- ja arenguabi võrreldes eelmise aastaga kolmandiku võrra,“ sõnas välisminister.
