Paet hoiatab Kanadat: teie lahkumine annab vale signaali
„Minu põhimõtteline seisukoht on, et lõplikest lahkumise kuupäevadest rääkimine annab vale signaali, see julgustab al-Qaidat ja Talibani,“ ütles Kanadas visiidil viibinud Paet uudisteagentuurile The Canadian Press.
Eesti välisministri sõnul läks 28-liikmeline NATO Afganistani koos ja peaks otsustama sealt lahkumise samuti üheskoos. Paet kinnitas, et andis selle seisukoha edasi ka oma Kanada ametivennale Lawrence Cannonile ja Kanada kaitseministrile Peter MacKayle.
MacKay ei vaielnud Paetile põhimõtteliselt vastu, kuid ütles, et parlamendi otsus käsib Kanada vägedel 2011. aasta juuniks Afganistanis lahinguoperatsioonid lõpetada. Tema sõnul oli lõpptähtaja seadmine paar aastat varem missiooni pikendamise eelduseks. „Parlamendi otsuses seatud tingimused on kindlad ja meie väed lahkuvad 2011. aastal, kuid see ei välista meie edasist abi Afganistani valitsuse, ülesehituse ja arengu edendamisel.“
Paeti kinnitusel saab ta aru, et Kanada käik põhineb parlamendi otsusel ja ta ei ürita MacKay’d ümber veenda. Samas ta lisas, et NATO vägede lahkumise otsus oleks ikkagi õigem teha kohapealsete tingimuste põhjal, lähtudes sellest, millal suudab Afganistan ise oma julgeoleku tagada.
Urmas Paeti sõnul tekitab üksikute riikide väljatõmbumine väejuhtide jaoks probleeme, kuna nad peavad lahkuvaid vägesid asendama. „Sellistel otsustel on otsene mõju teistele riikidele, teistele liitlastele. Ma mõistan Eesti poliitikuna loomulikult väga hästi avalikku arvamust ja sisepoliitilisi olusid... kuid need otsused mõjutavad avalikku arvamust ka teistes riikides.“
Eesti on kaotanud kaheksa, Kanada 152 sõjaväelast
Nagu ka Eesti väed, teenivad Kanada sõdurid praegu rahutus Lõuna-Afganistanis. Eestil on riigi kõige vägivaldsemas provintsis Helmandis 170 sõdurit, kes peaks valitsuse ettepanekul jääma sinna vähemalt järgmise aasta lõpuni. Kanada 2800 sõjaväelast aga asuvad naabruses paiknevast Kandaharist koduteele 2011. aasta kevadel. Alates 2002. aastast on missioonil hukkunud kaheksa Eesti ja 152 Kanada sõjaväelast.
MacKay sõnul ei ohusta üksikute riikide lahkumine Afganistani missioonilt NATO solidaarsust ja Kanada võib hoida oma lippu kõrgel. „Ma ei usu, et riike, mis on kandnud sellel missioonil ebaproportsionaalselt suurt koormust, võiks süüdistada kellegi hülgamises,“ ütles Kanada kaitseminister.
Eesti välisministri kinnitusel ei taha ükski riik saata oma sõdureid Afganistani surema, kuid terrorismioht — mille pärast nad sinna algselt saadeti — püsib. „Ma isiklikult hindan Kanada rolli ja me teame, et neil on olnud väga suured inimkaotused. Seega on võimalus teha seda tööd ka teiste vahenditega,“ möönis Paet lõpetuseks.
