"USA-Vene START-leppe jõustumine on väga oluline samm, kuid edasiliikumist on vaja ka taktikaliste tuumarelvade ja tavarelvastuskontrolli osas," ütles ta välisministeeriumi pressitalituse teatel.

"Oleme huvitatud, et Ameerika Ühendriikide ja Venemaa relvastuskontrolli läbirääkimised jätkuksid ning peame oluliseks, et nendel läbirääkimistel peetaks silmas julgeolekutasakaalu Euroopas ja NATO liitlaste julgeolekuhuve," lisas Paet.

Rääkides koostööst NATOs, tuleb välisminister Paeti sõnul vältida NATO heidutushoiaku nõrgenemist. "NATO kollektiivkaitselise heidutusvõime jätkuv arendamine ja tugevdamine peab jääma liitlaste prioriteediks," kinnitas välisminister.

Paet rõhutas kohtumisel, et on oluline jätkata NATO-Venemaa nõukogu tööd. "Eduvõimalusi näeme praktilise koostöö alal, nagu näiteks Afganistanile suunatud koostöö, terrorismivastane võitlus, piraatluse vastu võitlemine ja massihävitusrelvade ebaseadusliku leviku tõkestamine. Samas eeldab see suuremat avatust Venemaa poolt," ütles ta.

Välisminister Paeti sõnul hindab Eesti Ameerika Ühendriikide pingutusi Euroopa tavarelvastuse piiramise lepingust (CFE) tuleneva režiimi taastamisel.

Gottemoeller tunnustas Eestit, et kaitsekulutused on kahe protsendi lähedal SKT-st suudetud hoida ka majandusraskuste ajal.