Tänasel Euroopa liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis käsitleti olukorda Süürias. Välisminister Urmas Paeti sõnul ei tohi Süüria kodusõda ja humanitaarkatastroof jääda Ukraina ja teiste uute konfliktide juures tagaplaanile. "Hädavajalik on jätkata jõupingutusi Süüria konflikti lõpetamiseks ning naaberriikide stabiilsuse ja julgeolekuolukorra tagamiseks," rõhutas ta.

Paeti sõnul on kahetsusväärne, et Genf II rahukonverentsil ei saavutatud oodatud tulemusi ega astutud osapoolte vahel samme lähemale konflikti poliitilisele lahendusele. Humanitaarkriis Süürias laieneb, olles nõudnud tänaseks juba üle 140 000 inimelu ning abi vajab üle 9,3 miljoni inimese. "ÜRO Julgeolekunõukogus 22. veebruaril ühehäälselt vastu võetud humanitaarabi resolutsioon, milles kutsutakse üles võimaldama humanitaarjuurdepääs kõigile abivajajatele, tuleb kiirelt ja täies ulatuses ellu rakendada," ütles Paet.

Euroopa liidu välisministrite hinangul on humanitaarolukord kõige katastroofilisem Damaskuse, Aleppo ja Homsi piirkonnas. ÜRO lastefondi (UNICEF) värske aruande kohaselt on kriisist mõjutatud üle 5,5 miljoni lapse. Paeti sõnul aitas Eesti veebruaris UNICEFi kaudu Süüria pagulaslaste hariduse jätkamist Liibanonis 100 000 euroga ning ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti (UNHCR) kaudu Süüria pagulasi Jordaanias samuti 100 000 euroga. 2013. aasta detsembris toetas Eesti 100 000 euroga Maailma Terviseorganisatsiooni tegevust lastehalvatuse leviku tõkestamiseks Süürias ning regioonis laiemalt.

Euroliidu välispoliitikajuhid olid mures, kas keemiarelvade hävitamine Süüras ikka toimub, sest protsess hetkel venib. Avaldati lootust, et riik peab kinni lõplikest tähtaegadest, mille kohaselt tuleb riigi keemiarelvavarud hävitada käesoleva aasta 30. juuniks. Paeti sõnul on positiivne, et kuigi kõik keemiarelvad ei ole hetkeks küll hävitatud, ei ole Süürial enam keemiarelvade kasutamise ega ehitamise võimekust.

Välisministrid avaldasid veel lootust, et pärast ligi kümmet kuud kestnud ummikseisu ning lõpuks 15. veebruaril moodustatud Liibanoni valitsus suudab ohjata keerulist julgeolekuolukorda riigis, kus on ligi miljon pagulast, pidurdades konflikti edasist levimist.

Iraagist kõneldes oldi mures süveneva vägivalla ja halveneva julgeolekuolukorra pärast ning rõhutati 30. aprillil toimuvate üldvalimiste olulisust Iraagi arengu jaoks.