"Kõige hiljutisem ÜRO teabekogumismissioon Myanmarist hoiatas, et umbes 600 000 sinna alles jäänud rohingjat elab uue genotsiidi hirmus," ütles Paet oma sõnavõtus.

"Myanmari sõjaväe toime pandud inimsusevastased kuriteod ja sõjakuriteod etniliste kogukondade vastu jätkuvad ning sõjavägi ja valitsus pääsevad nendest kuritegudest karistamatult," lisas ta.

Paeti sõnul diskrimineeritakse Myanmaris olevaid rohingjasid ning nad on ilma jäetud oma põhiõigustest. "Neid ähvardab meelevaldne arreteerimine, puudub liikumisvabadus ja neil on piiratud ligipääs tervishoiuteenustele."

Ta lisas, et enam kui 700 000 rohingjat, kes on Myanmari armee vägivalla eest Bangladeshi põgenenud, seisavad samuti silmitsi mitmete probleemidega.

"Bangladeshis asuv rohingjade põgenikelaager on ülerahvastatud. Seal on ebasanitaarsed tingimused ning ainult piiratud juurdepääs tervishoule," ütles Paet. "Lastel napib võimalusi hariduse saamiseks ning kasvav probleem on inimkaubandus."

Paeti sõnul peavad Euroopa liit ja teised rahvusvahelised organisatsioonid pingutama saavutamaks ligipääs Myanmari konfliktipiirkondadesse, et anda abi ning monitoorida olukorda kohapealt. Sealseid inimõiguste rikkumisi tuleb põhjalikult uurida ning nende toimepanijad vastutusele võtta.

Ta lisas, et Euroopa Liidul tuleb tõsiselt kaaluda kõiki oma käsutuses olevaid meetmeid Myanmari valitsuse ja sõjaväe survestamiseks, et rohingjade vastased julmused lõppeksid. "Nendeks meetmeteks saavad olla näiteks sisenemiskeelu pikendamine, suunatud sanktsioonid ja varade külmutamine. Lõpuks on ka võimalik läbi vaadata kaubandussoodustused, mis hetkel Myanmarile kasu toovad," ütles Paet.