"ELi liikmesriigid suudavad erimeelsusi lahendada muul moel kui vägivallaga. Ka Lääne-Balkan on tänu ELi liikmelisusperspektiivile oluliselt muutunud," lisas ta.

Eesti on huvitatud julgeolekuvööndi laienemisest ka Euroopa Liidu naabruses. „Et tagada Euroopa rahumeelne tulevik, peame korraga tegelema nii Euroopa Liidu siseste arengute kui ka laienemispoliitikaga. Liitumisperspektiiv peab olema kõikidel Euroopa riikidel, kes seda soovivad ja kes on valmis täitma selleks ette nähtud tingimusi,“ lisas ta.

Paeti sõnul peab liitumine olema saavutustepõhine. "Aasta tagasi ELiga liitunud Horvaatia on näide ka teistele Lääne-Balkani riikidele sellest, kuidas kindel eesmärk ja selle nimel töötamine ka tulemusi annab“ lisas ta.

Lääne-Balkani riikidest tõi Paet veel välja Serbiat ja Kosovot. „Nende riikide vaheline dialoog on hea näide sellest, kuidas Euroopa väärtused saavad aidata osapooltel koostööni jõuda,“ lisas ta.

„Soovime Serbiale edu ELi liitumiskõnelustel ning tervitame Kosovo liikumist ELi suunal. Montenegro senine motiveeritus ELi liitumisläbirääkimistel ning vajalike reformide läbiviimisel väärib kiidusõnu,“ ütles Paet.”Loodame, et Montenegro suudab valitud ajakavast kinni pidada,“ lisas ta.

„Kandidaatriigi staatuse andmine Albaaniale on oluline signaal laienemispoliitika järjekindluse kohta,“ ütles ta ning lisas, et Eesti toetab jätkuvalt ka liitumisläbirääkimiste avamist Makedooniaga ning ELi aktiivsus Bosnias ja Hertsegoviinas peab säilima.

Paeti sõnul tuleb jätkata ka efektiivse Euroopa naabruspoliitikaga. „Peame tähelepanu pöörama nii idas kui lõunas toimuvale,“ rõhutas Paet.

Paeti sõnul toetab Eesti ka Euroopa Liidu ja Vahemere lõunakaldal ning Lähis-Idas asuvate riikide koostöö tihendamist. „Peame olema abiks nende riikide moderniseerimise protsessis,“ lisas ta.

Horvaatia foorumil osalesid ELi riikide ja Lääne-Balkani riikide välisministrid, Hiina ja Jaapani ning Venemaa esindajad, samuti Ameerika Ühendriikide abivälisminister Euroopa ja Euraasia küsimustes Victoria Nuland.