Paeti lisas, et Eesti on seisukohal, et Schengeni alaga liitumise protsess peab põhinema läbipaistvatel reeglitel ja liitumise aluseks on nende täitmine.

„Nii Rumeenia kui ka Bulgaaria vastavad Schengeni õigusruumiga liitumiseks seatud tingimustele ja mõlemad on teinud suuri pingutusi,“ lisas ta välisministeeriumi vahendusel.

Välisminister Urmas Paet rääkis ka Rumeenia välisministri Titus Corlăţeaniga küberjulgeoleku teemadest.

Eesti ja Rumeenia suhetes on välisminister Paeti sõnul potentsiaali nii infotehnoloogia, majanduse kui ka kaitse valdkonnas tihedamaks koostööks. „Eestil ja Rumeenial on paljudes küsimustes sarnased vaated ning see annab hea aluse koostöö arendamiseks. Mõlema riigi huvi on tihendada majandus- ja kaubandussuhteid, millele aitab kaasa möödunud aasta septembris Bukarestis asutatud Rumeenia-Eesti kaubanduskoda,“ lausus Paet. Lähitulevikus on plaanis korraldada ka Euroopa Liidu ning poliitika teemalised Eesti ja Rumeenia välisministeeriumi konsultatsioonid Tallinnas.

Kaitsekoostööst kõneldes märkis Paet, et Rumeenia on olnud aktiivne toetaja Balti Kaitsekolledžis. Samuti aitavad Paeti sõnul kahepoolsetele suhete edendamisele kaasa ka aukonsulid.

Euroopa Liidu edasisest laienemisest kõneldes märkis välisminister Paet, et selle elujõulisuse tõestuseks on Horvaatia peatne liitumine ELiga.

„See peaks andma uue hoo ka teistele, eriti Lääne-Balkani riikidele Euroopa Liiduga lõimumisega jätkamiseks,“ lisas Paet. Ministrid tunnustasid Serbia ja Kosovo saavutatud kokkulepet Põhja-Kosovo osas, mis on oluline samm kindlustamaks regiooni julgeolekut.

Paet ja Corlăţean arutasid veel koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides, sealhulgas ÜRO inimõiguste nõukogus. Eesti on inimõiguste nõukogu liige 2013-2015 ning Rumeenia ajavahemikul 2011-2014.