"Hispaania saadab Ämarisse oma lennukid. Lisaks on Hispaanial plaanis Eesti, Läti ja Leedu õhuturve 2016. aasta alguses," lausus ta.

Paet lisas, et Eesti ja Hispaania kaitsekoostöö ja liitlaste teineteisemõistmine on kiiresti muutuvas julgeolekuolukorras väga oluline.

Rääkides konfliktist Ukrainas ning Venemaa vägedest ja relvastusest Ukraina territooriumil, rõhutas Paet, et kuni Venemaa eitab, et ta on konflikti osapool, ei ole tema roll lahenduse leidmisel usutav. "Seetõttu on kestvat lahendust konfliktile raske eeldada ka Venemaa ja Ukraina vahel 5. septembril Minskis saavutatud relvarahu kokkuleppest, sest tegemist on Ukrainale ajutiselt pealesunnitud lahendusega," märkis Eesti välisminister.

Paet ja García-Margallo rääkisid ka möödunud reede sündmusest, kus kaitsepolitseinik Eston Kohverilt võeti ebaseaduslikult vabadus ning ta viidi jõuga Venemaale. "Nõuame tema Eestisse tagasi saatmist," lausus Paet.

Eesti ja Hispaania kahepoolsed suhted on Paeti sõnul väga head ja mitmekesised. "Hispaania esindab meid viisa- ja konsulaarküsimustes 14 maailma riigis, kus Eestil esindust ei ole," ütles Paet.

Samuti räägiti kohtumisel Euroopa Liidu tuleviku teemadel ning immigratsiooni küsimustest. "Pagulaspoliitikas ei väljendu solidaarsus üksnes isikute füüsilises ümberasustamises, peamine on liikmesriikide rahaline toetus ja tehniline abi," märkis Paet. "Oluline on rändesurve all olevate liikmesriikide toetamine."

Kohtumisel arutati ka olukorda Lähis-Idas, Iraagis ja Kesk-Aafrika Vabariigis.