Paeti sõnul on tänaseks keemiarelvade keelustamise konventsiooniga liitunud 97 protsenti maailma riikidest, mis kinnitab, et enamik maailma riike jagab keemiarelvade keelustamise eesmärki ning vastav konventsioon on ainulaadne desarmeerimise ja massihävitusrelvade leviku tõkestamise vahend. „Loodan, et need riigid, kes veel pole konventsiooniga ühinenud, teevad seda peagi,” lisas ta välisministeeriumi pressitalituse teatel.

Välisminister Paeti sõnul on keemiarelvade keelustamine ja hävitamine Eestile oluline ning seetõttu korraldame järgmise aasta mais Tallinnas keemiarelvade konventsiooni osalisriikide Ida-Euroopa Riiklike Asutuste esindajate kohtumise.

Eesti kirjutas keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ja nende hävitamise konventsioonile alla 14. jaanuaril 1993. aastal. Konventsioonil on 188 osalisriiki. Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon, peakorteriga Haagis, asutati 1997. aastal keemiarelvade keelustamise konventsiooni alusel. Konventsioon keelustab keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, ladustamise, edasiandmise ja kasutamise. Eesti ratifitseeris konventsiooni 25. juunil 1999. aastal.