Kui Paetilt küsiti, kuivõrd tunneb Eesti Krimmi sündmuste taustal muret oma vene vähemuse pärast, ütles Paet, et paralleele Ukraina ja Eesti vahel ei saa tuua.

"Ma olen täiesti kindel, et kõik inimesed Eestis tahavad elada Eestis, mitte mujal. Lisaks on Eesti NATO ja Euroopa liidu liige ja Ukraina pole," kinnitas Paet.

Paet tunnistas, et Putini eilne retoorika Vene ajalooliste alade tagasivõitmisest talle üllatav ei olnud. "Kui vaadata Vene liidrite varasemaid seisukohti, on lähenemine alati sama olnud. Venemaa näeb õigust kaitsta venelasi välismaal ja sekkub selleks ka teise riigi siseasjadesse," tõdes Paet ja lisas, et Eesti julgeolekuolukorda mõjutab see kindlasti.

Ta tuletas meelde ka 2008. aasta Vene-Gruusia sõda ja Transnistria külmutatud konflikti. "Me oleme näinud seda trendi viimastel aastatel. Ainuke asi, mille üle ma rõõmus olen, on see, et rahvusvaheline kogukond on ühte meelt selle osas, mis Krimmis juhtus," lausus välisminister.

"Kui vaadata Vene välispoliitikat viimastel aastatel, on see käinud läbi konfliktide Läänega - Süüria, Iraan ja rasked rahvusvahelised küsimused on nende jaoks võimalus konfliktiks ja mittenõustumiseks," sõnas Paet.

Mis venelaste ambitsioon lähitulevikus on, ei osanud Paet täpselt öelda. Küll aga ütles välisminister, et mõnes mõttes üritatakse tõesti mingis ulatuses Nõukogude liitu taastada ja viitas Euraasia liidu ja tolliliidu ülesehitamise katsetele.