Paet: Asebaidžaani, Armeenia ja Valgevene osalus idapartnerlusprogrammis tuleks külmutada

 (23)
Delfi valimisstuudio Euroopa Parlamendi valimised-1
Urmas PaetFoto: Anette Parksepp

Armeenia ja Aserbaidžaani vaheline sõda tõstatab küsimuse Euroopa Liidu idapartnerluspoliitika tulevikust, ütles Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet.

"Euroopa Liidu jaoks on see keeruline teema, sest tegemist on meie lähinaabrusega, kus taaskord üritatakse midagi lahendada jõudu ja vägivalda kasutades," ütles Paet.

Ta rõhutas, et Armeenia ja Aserbaidžaan on mõlemad Euroopa Liidu idapartnerlusprogrammi liikmed, nii nagu on seda ka Valgevene. "Kokku on selles programmis kuus riiki, millest kahe vahel käib praegu verine sõda ja ühe riigi illegaalne diktaator laseb alandada ja peksta oma enda rahvast," sõnas ta. "Ehk küsimus on selles, millisena EL oma idapartnerlusprogrammiga üldse edasi minna saab ja tahab, sest senisel kujul ei ole see ilmselgelt mõttekas," lisas ta.

Paeti sõnul on reaalsus see, et idapartnerluse raames saab Euroopa Liit praegu keskenduda ennekõike Ukrainale, Moldovale ja Gruusiale. "Kui Valgevenes jõutakse nii kaugele, et toimuvad vabad valimised, siis saaks ka Valgevene sisuliselt sellesse programmi tagasi pöörduda," ütles ta. "Armeenia ja Aserbaidžaan oma verise ja sõjalise valikuga ei saa aga senisel kujul ELi idapartnerlusprogrammis jätkata," lisas Paet.

Mägi-Karabahhi konfliktist rääkides ütles Paet, et sellel ei saa olla sõjalist lahendust. "Vägivaldne lahendus ei ole tõsine ega püsiv. Sellest midagi kestvat ei kujune. See peab olema ka rahvusvahelise kogukonna, sh Euroopa Liidu positsioon. Praegu tuleb sõja mõlemat osapoolt nii palju mõjutada ja survestada, et nad tapmise lõpetaksid. Tapmise, mille ainus tulemus on uued kannatused sealsetele inimestele ja mis pikemas perspektiivis ei anna mingisugust lahendust," ütles Paet.