Padar kraabiks eelarvest veel 2-3 miljardit maha
Seega tõuseb peamiseks teemaks eelarvepuudujäägi hoidmine alla kolme protsendi SKPst. „Selleks, et olla kindel, et me järgmisel aastal eurole ülemineku kriteeriumitesse mahuksime, peame me juba 2009. aasta eelarves otsima täiendavaid kokkuhoiu kohti ligi ühe protsendi ulatuses SKPst.”
Eelarvepoliitika peab majanduslanguse ajastul täitma stabilisaatori ülesannet, seega ei saa eelarvekulusid kärpida lõpmatuseni, on rahandusminister korduvalt öelnud. Eelarvepoliitika üldine tervendamine on järgmise kevade oluline teema, kinnitas rahandusminister valitsusliidu eestseisusele.
„Ka peaminister on selgelt seadnud euro kasutuselevõtu meie majanduse võtmeküsimuseks. Euro ülevõtt tähendab aga väga praktilisi samme juba täna. Mina teen kaks konkreetset ettepanekut 2009. aasta eelarve kontekstis: uuesti üle vaadata ja vähendada nende valdkondade kulusid, kus järgmise aasta eelarve näeb ette kasvu, mis sellisena praeguses majanduslanguses on raskesti põhjendatavad,” ütleb Ivari Padar.
„Lisaks peaksime vähendama kulusid nendes valdkondades, mille kulude maht väheneb seoses SKP kasvuootuste vähenemisega.”
„Keerulises majandusolukorras peavad töötus- ja haigekassa nõukogu liikmed tajuma valitsussektori tasakaalustamise vajadust ja nende vastutust selle saavutamisel. Eriline roll on siinjuures sotsiaalministril kui vastutaval ministril,” rõhutas rahandusminister.
“Selleks, et tagada valitsuse võimekus hoida kulud kontrolli all, tuleb teatud kulud juba riigieelarves määratleda kui tingimuslikud, ehk nende teostamine, sealhulgas nende ulatuses kohustuste võtmine on võimalik peale valitsuse vastavasisulist otsust,” lisas Padar.
Peamine küsimus on täna siiski see, mis toimub majanduses järgmisel aastal. „Eelarvepoliitikaga oleme me valmistunud raskemateks aegadeks majanduses juba kevadest saadik, aga nüüd tuleb hakata selgelt tegutsema ka selles suunas, et vastata järgmise aasta suurimale probleemile Eestis: kasvavale tööpuudusele. Selleks tuleb tööseaduse muudatused ellu viia. Seoses töösuhete paindlikuks tegemisega tuleb eriti suurt tähelepanu pöörata sotsiaalsele turvalisusele, viia kiirelt läbi tööturuameti ühendamine töötukassaga ning anda reformitud asutusele sügavam sisu ning kiirem reageerimine muutustele. Muutunud olukord nõuab töötuskindlustuse maksete tõstmist.”
„Teine teema on majanduse elavdamine ja ümberstuktureerimine. Kiire kasvu aastatel keskendus laenukasv meil eelkõige suletud sektorile, nüüd peame leidma ja teadlikult otsima kasvu avatud sektorist. Muud varianti tegelikult polegi. Ja siinjuures tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministril välja tulla konkreetsete plaanide ning meetmetega.”
Rahandusministri tegi ettepanekuga arutada kärpeid 24. novembril koos valitsusliikmetega, kui arutelule peaks tulema Euroopa Liidule eurole ülemineku plaanina esitatav Eesti konvergentsiprogramm.
