Padar käiab sama plaati: maksud, maksud, maksud

Päevalehe käsutuses on rahandusminister Ivari Padari poolt valitsuskabineti liikmetele saadetud ettepanekute pakett eelarve olukorra parandamiseks. See kujutab endast rahandusministeeriumi analüüsi, mida Padar lubas vastuseks talle lähetatud peaminister Andrus Ansipi kriitilises kirjas nõutule. Kuid analüüsis pööratakse ikka peatähelepanu rahandusministri eelmisel nädalal välja käidud ja koalitsiooni poolt kiiresti tagasi löödud maksutõusupaketi laiemale lahtiseletamisele.

Nii näiteks on dokumendis küll eraldi peatükk „Maksusüsteemi ümberkorraldamine suunaga tööjõult tarbimisele", kuid selle esimene alapunkt paneb ette hoopis tulumaksu langetamise edasise peatamise ja maksumäära tõstmise.

Analüüsi lisast tuleb välja, et maksutõusust rääkides peetakse ikka silmas viieprotsendist tulumaksu suurendamist ja astmelise süsteemi sisseseadmist, mida Padar pakkus juba eelmisel nädalal. Ka teised maksutõusuettepanekud on sarnased eelmisel nädalal meediasse imbunud kavadega, mis käsitlevad mootorsõidukimaksu sisseseadmist, kütuse-, tubaka- ja alkoholiaktsiisi suurendamist. Uuendusena pakutakse valikuvõimaluseks ühe- või kaheprotsendist käibemaksu tõusu.

Ka on pakutud võimalust kaotada mitu seni kehtivat maksuerinevust. Näiteks analüüsitakse pensionifondi osakute soetamise maksuvabast tulust mahaarvamise õiguse kaotamist ning ka pensionidele kehtiva täiendava maksuvabastuse lõpetamist ja asendamist ülejäänutele inimestele kehtiva määraga.

Kui pea pool 50-leheküljelisest dokumendist räägib maksude muutmisest, siis muid võimalusi riigi tulude kasvatamiseks analüüsitakse kiiresti kolmel lehel. Näiteks käiakse välja riigile mittevajaliku kinnisvara müük. Mittevajalikku kinnisvara väidetakse üle olevat pea miljardi krooni eest.

Samal ajal mööndakse, et kogu vara pole otstarbekas ühekorraga turule paisata ja seetõttu ei saa teada, kui palju võiks kinnisvara müügist sel aastal tegelikult rahandusministeeriumi arvates teenida.

Padari esitatud analüüsis ei pöörata suuremat tähelepanu riigiettevõtetest väljavõetavate dividendide suurendamise võimalusele, vaid keskendutakse pare­mate äriühingute võimalikule osalisele börsile viimisele. Pakutakse, et praegu võiksid investoritele huvi pakkuda eelkõige Eesti Energia ja Tallinna Sadam.

Viimane osa dokumendist tegeleb kulude kokkuhoidmise võimaluste lahkamisega. Neist kõige radikaalsem on ehk pensionide maksustamine sotsiaalmaksu ravikindlustuse osaga.

Kulude kokkuhoiukava sisaldab ka pensioniea tõusu 65. eluaastale osade kaupa aastaks 2024. Kuna üleminek algaks aastal 2017, on raske arvata, kuidas see praeguseid eelarvemuresid lahendaks. Rahandusministri analüüsis ei pakuta kuskil välja pensionide vähendamist.

Kulude kokkuhoiu sildi all pakutakse veel riiklike eripensionide süsteemi reformi, vanemahüvitise maksmise perioodi lühendamist kuue kuu võrra ja ka näiteks kõrghariduse tasuliseks muutmist.

Paralleelselt rahandusminister Ivari Padari esitatud lisaanalüüsiga peavad ministrid tänasel valitsuse kabinetiistungil välja tulema omapoolsete kaheksaprotsendiste kulukärbete ettepanekutega.

Rahandusministeeriumist valitsuse liikmetele lähetatud plaani puhul on üllatav, et seal ei analüüsita pea sõnagagi riigi enda peale kulutatavate summade kokkutõmbamise mõju. Dokumendi lõpus tehakse küll ettepanekud näiteks riigi tugifunktsioonide tsentraliseerimise, eurotoetuste parema kasutamise ja mõnede eraldiste vähendamise kohta, kuid riigiasutuste palga ja halduskulude vähendamise võimalust pole väljatoodud.

Mõnemiljonilist kokkuhoidu nähakse ehk vaid tervise arengu instituudile, Eesti noorsootöö keskusele, Tiigrihüppe sihtasutusele ja Arengufondile määratud summade vähendamises.

Refereeritud artikli originaaltekst Eesti Päevaleht Onlines