Päästeameti peadirektor Kalev Timbergi sõnul päästeamet kõik oma võimalikud kärped juba ära teinud. Timbergi sõnul on juba 70 inimese ulatuses tehtud ka “pehmet koondamist” ehk nende asemele, kes ise on töölt lahkunud, pole uusi töötajaid palgatud.

Timberg põhjendas päästjate koondamist ja oma vastuseisu päästjate endi poolt pakutud palkade kärpimisele sellega, et sel juhul jääks päästeamet lootusetult maha teistest sisejulgeoleku asutustest.

Keskerakondlasest riigikogu liige ja endine siseminister Kalle Laanet on enda sõnul mures kolme asja pärast — esiteks muretseb ta nende päästjate pärast, kes praeguses niigi raskes olukorras oma töö kaotavad, teiseks seab koondamine Eesti päästevõimekuse kahtluse alla ning kolmandaks oleks tema hinnangul see puuduolev raha valitsusel ka võimalik leida. “Küsimus on poliitilises tahtes,” lisas ta.

Samuti kahtles Laanet ka selles, kui palju riik selle koondamisega võidab ning laiemas plaanis koondamistasusid ja väljamakseid töötukassast arvestades pole sammu mõttekus üldse kindel.

Siseminister Marko Pomerants selgitas, et praegu muretsetakse iga krooni pärast. Siseministri sõnul on raha leidmiseks aega esmaspäevani, sest kolmapäeval läheb juba riigieelarve viimasele lugemisele.

Päästjate usaldusisik Ivo Paulus toonitas, et päästjad on nõus oma sissetulekute vähenemisega, et nende kolleege ei koondataks. “Me oleme nõus loobuma oma lisatasudest, solidaaruse nimel,” sõnas ta.

Timberg rõhutas vastuseks, et kui ülesandeks on riigi siseturvalisuse tagamine tuleb teha ka otsuseid, mis isiklikul tasandil on koondatudinimestele katastroofilised. Seega tehakse koondamisi Timbergi väitel just kohtades, kus see üldist olukorda kõige vähem mõjutab, sest palgakärped jätaks päästmisesse veel suuremaid auke vabade päevade näol.

“Kas maainimene ei olegi inimene?” küsis Paulus seepeale. “Tema maksab samamoodi oma makse, miks ta peab päästjaid ootama 50 kilomeetri kauguselt?”

Timberg selgitas ka, et nagunii peab Eestis muutma päästestruktuuri ning kohalikul tasandil tasapisi andma vastutust ka vabatahtlikele päästekomandodele. Samuti tõi ta näiteks mitmeid arenenud riike, kus on päästjaid elanikkonna suhtes vähem kui Eestis.

“Statistika on ohtlik asi, mis ei näita mitte midagi,” nentis Paulus ja ütles, et päästjad ei välista ka tänavatele tulekut.

Pomerants ütles lõpetuseks, et kuigi ta loodab, et esmaspäevaks mingi rahastamisvõimalus ehk leitakse, siis tuleb arvestada, et olukord on keeruline. “Detsibellid siin ei aita,” lisas ta.

“Mina olen Eesti riigi päästetöötaja ja mina usun oma riiki,” vastas Paulus küsimusele, millist otsust ta riigieelarve osas päästjate jaoks ootab.