Päästevõimekus paraneb reostustõrjelaeva ja maastikul paremini toime tulevate autode võrra

 (7)
merereostus
AFP/Scanpix

Siseministeeriumi valitsemisala suurim investeering on tuleval aastal multifunktsionaalne reostustõrjelaev, mis valmib järgmise aasta teisel poolel.

Järgmiseks aastaks on riigieelarve eelnõus selle jaoks ette nähtud 20,1 miljonit, kokku maksab laev 33 miljonit eurot, ütles siseminister Ken-Marti Vaher intervjuus BNS-ile.

Esimene eraldis laeva ehitamiseks on ette nähtud juba siseministeeriumi tänavuses eelarves.

"Eesti riik kulutab kaasfinantseeringuna laeva jaoks viis miljonit eurot ja 28 miljonit eurot tuleb Euroopa regionaalarengu fondist. See on järgmisel aastal siseministeeriumi valitsemisalas kõige olulisem investeering ja Eesti jaoks väga suur asi. Laevaga saab õlireostust lokaliseerida ja likvideerida, liikuda keemiaõnnetuse piirkonnas ning kustutada tulekahjusid sadamas ja merel. Laev saab iseseisvalt liikuda Läänemere ja Soome lahe jäätingimustes," lausus Vaher.

Siseminister märkis, et valitsuse kriisikomisjon kinnitas eelmisel nädalal hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõtte, kus on ühe tõenäolisema riskina välja toodud just ulatuslik mere ja rannikureostus. "Selle riskiga on seotud ka järgmise aasta kõige suurem investeering - multifunktsionaalse reostustõrjelaeva soetamine," ütles ta.

Soome firma Uudenkaupungin Työvene OY ehitatav multifunktsionaalne reostustõrjelaev on projekti kohaselt 63,9 meetrit pikk, 10,2 meetrit lai ning süvisega 4,2 meetrit. Laeva ehitustööd algasid Riias, kust selle korpus juuli viimasel nädalal mööda mereteed Soome Uusikaupunkisse pukseeriti. Lepingu kohaselt asub multifunktsionaalne reostustõrje laev teenistusse tuleva aasta sügisel. Suvel lõppes laeva nimekonkurss, mille käigus pakkus uuele laevale nime 75 inimest.

Seotud lood:

"IT-arenduse jaoks on siseministeeriumile riigieelarve eelnõus tuleval aastal ette nähtud 6,4 miljonit eurot. Ka selle sees on välisabi ja riigituludest makstav raha, mida kasutatakse näiteks viisainfosüsteemile ning piiripunktide side tagamiseks," lausus Vaher.

1,7 miljonit eurot on tuleval aastal ette nähtud päästeametile, et soetada tuletõrje- ja päästetehnikat, sealhulgas 10 suurendatud maastikuläbivusega põhiautot, kuus suurendatud läbivusega paakautot ja kaks redelautot. Häirekeskusele ja kriisireguleerimiskeskusele läheb 0,6 miljonit eurot. Samuti hangib siseministeerium tuleval aastal kriminalistikatehnikat, alkomeetreid ja kiirusemõõtjad, sellele on kavandatud 1,7 miljonit eurot.

"Investeeringuid õnneks on ja väga suur osa neist saab teoks välisabi raames. Sisejulgeoleku tugevdamine tähendab väga mahukaid investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse. Ilma kaasaegse tehnika, seiresüsteemide, erinevate transpordivahendite ja kõige muuta ei ole võimalik sisejulgeolekut tagada. Siseministeeriumi valitsemisalas on näiteks kõige suurem kütusekulu, meil on masinaid kõige rohkem, need amortiseeruvad ja vajavad pidevat uuendamist. Ka tuleb üleval hoida infotehnoloogia väga mahukaid süsteeme," tõdes Vaher.

Ta nentis, et sisejulgeoleku asutuste tehniline varustus peab tehnoloogia arenedes kogu aeg muutuma ja ajaga kaasas käima. "Võtame kas või küberkuritegevuse, mis on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud. Et sellele vastu hakata, peab olema optimaalne tehniline varustatus ka politseis," lisas ta.