Päästeliidu juht: riiklik päästeteenus on liialt aeglane

 (12)
Viljandimaa tuletõrjeühing tähistas oma 150. aastapäeva paraadiga
Viljandimaa vabatahtlike päästetehnikaFoto: Kenno Soo

Vabatahtlike päästeorganisatsioonide ühenduse Päästeliit juhi Kaido Taberlandi sõnul on riiklik päästeteenus liiga aeglane ja maapiirkondades reageerivad vabatahtlikud veerandile kõigist väljakutsetest.

Päästeliit on sama meelt päästeameti peadirektori Kuno Tammearuga, et vabatahtlike päästjate valmisolekut peab parandama ja nendesse rohkem panustama.

Päästeliidu juhatuse esimees Kaido Taberland: "Riikliku päästeteenuse kättesaadavus on üldiselt hea, kuid liialt aeglane 121 000 maapiirkonnas elava Eesti inimese jaoks. Just seal tulevad appi vabatahtlikud päästjad, keda on praegu 119 komandos pea 2000," ütles Taberland. "Praegugi reageerime ligi veerandile kõikidest väljakutsetest maapiirkondades ja merel oleme enamasti juba esmareageerijad. Lisaks on vabatahtlikud iga aasta teinud mitmeid tuhandeid tunde ennetustööd," lisas ta.

Eestis, nagu mujalgi Euroopas on tavaks saamas, et koostöös riigiga on ka vabatahtlikel järjest suurem panus siseturvalisuse tagamisel. Eesti puhul paistab silma, et vabatahtlike rahastamine ennetustöö tegemiseks ja ühingute valmisoleku hoidmiseks ei ole piisav. "Jätkusuutlik päästeala vabatahtlike eelarve aastas on 4,54 miljonit eurot, mis on 38 000 eurot ühe vabatahtliku päästekomando toimimiseks aastas. Lisavajadus aastateks 2020–2023 on 12 608 000 eurot," sõnas Taberland.

Vabatahtlike katusorganisatsiooni sponsorlus- ja partnerlussuhete juht Joanna Lennard kinnitas, et Päästeliit ei looda vabatahtlike võimekuse tõstmisel vaid riigi abile, vaid soovib juurutada Euroopaski levinud tava, kus vabatahtlikku päästet toetavad ennekõike inimesed ja ettevõtted annetustega ning kohalikud kogukonnad ja omavalitsused. "Täiendava rahalise toe abil saame märksa tulemuslikumalt vähendada õnnetuste arvu, päästa senisest enam vara ja inimelusid."

Päästeameti ja Päästeliidu ühise, aastaks 2025 seatud eesmärgini jõudmiseks peavad vabatahtlikud maa- ja merepäästekomandod olema senisest märksa võimekamad. Praegune ebapiisav rahastamine ei toeta vabatahtlike arenguperspektiivide seadmist ja rakendamist, ka võimekus hädaolukordades ja julgeolekukriiside korral reageerimiseks on väike.

"Üha suuremat vastutust vabatahtlikud kindlasti ei karda, kuid nagu läinud suvi tõestas, on meiegi võimetel piirid. Ennekõike on probleem ühingute päevinäinud tehnikas, halvas olukorras komandohoonetes ning alati ei ole ka vabatahtlike endi kaitsevarustus kõige kaasaegsem ja piisav," ütles Taberland. Möödunud kuum ja põlenguterohket suvi tõi Päästeliidu esindajate sõnul teravalt esile, et ligi 2 miljoni euro suurusest iga-aastasest riigi toetusest ei piisa uuendamaks vabatahtlike masinaparki ja tehnikat, rääkimata seniste komandode renoveerimisest või uute ehitamisest.

Päästeliitu kuuluvad vabatahtlikud tegutsevad maal ja merel, tehes seda ööpäevaringselt. Liit ühendab ja esindab Eestis päästealal vabatahtlikult tegutsevaid ühinguid, sõltumata nende valdkonnast ja asukohast. Päästeliidu hulgas on ühingud, mis tegelevad tuletõrjega, merepäästega, koerapäästega, veepäästega, nööripäästega, inimeste otsingutega, ennetustööga ja paljude teiste päästevaldkondadega.