"Nii kurb kui see ka ei ole, pole meil lihtsalt võimalik sellise arvu komandodega jätkata," ütles päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu Saarte Häälele. Tammsalu kinnitas, et põhjuseks on rahapuudus ning õnneks said nad eelarvesse vähemalt niipalju juurde, et suletavate päästeüksuste ring jäi väiksemaks, kui alguses plaanitud.

Päästeameti koostatud analüüsis, mille tulemusena sulgemised otsustati, on kütusetanklad ära toodud ohtlike objektidena. Leisi suurohuga ettevõtete nimistust on tankla aga välja jäänud ning seda ei ole ka märgitud piirkonna ohuallikaks. Samas liigitati bensiinijaam Orissaare vallas ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete hulka. "Tankla seal olemine või mitteolemine väga otseselt lõpptulemust ei mõjuta," märkis Tammsalu, kinnitades samas, et analüüsis oli tõepoolest näpuvigu.

"Võimalus, et Leisi komandot kinni ei panda, on üsna minimaalne," ütles ta, tunnistades, et kui neil oleks rohkem raha, siis loomulikult ei mõeldakski komandode sulgemise peale.

Saaremaa piirkond, võrreldes Eesti tervikpildiga, pidi Tammsalu kinnitusel siiski turvaline olema. Analüüsis on ka kirjas, et edaspidi püütakse suurendada Orissaare ja Kihelkonna komandode võimekust ning motiveerida Leisis vabatahtlike teket. Selle tulemusena pidavat hukkunute ja vigastatute arv vähenema.

Leisi päästekomando pealik Peeter Rumm aga rõhutas, et ühe neljandiku jaoks Saaremaast ei lähe teenus kohe kindlasti mitte paremaks. Näiteks on analüüsis selgelt näha, et kui pärast Leisi komando võimalikku sulgemist peaks keegi 241 elanikuga Pärsama kandis vajama päästjate abi, siis senise kümne minuti asemel kulub tuletõrjemasinal kohalejõudmiseks 23 minutit. Rääkimata Anglast ja Triigi sadamast, kus tuleb abi oodata juba pool tundi. Leisi valla Pammana kant peab aga õnnetuse korral ootama 45 minutit, seda muidugi juhul, kui teeolud on head.

Analüüs lubab küll, et Mustjala vallas asuvasse Võhma külla jõuavad päästjad Orissaarest vaid minut hiljem kui praegu Leisist. Kuid Alo Tammsalu sõnul on selleski punktis analüüsi näpuviga sattunud. Arvutuste aluseks oli Regio andmebaas ning see olevat ajanud kaks Saare maakonna Võhmat omavahel sassi.

Veel kummalisemaks teeb kogu loo asjaolu, et väidetavalt saavad päästjad tööd ning riik panustab ka vabatahtlikele. Sel juhul on päästeametile probleemiks pigem maja ülalpidamiskulud, millest vald praegu osa hüvitab.

Saarte Hääle andmetel on Leisi komando ülalpidamiskulud aastas umbes 5000 eurot, mis teeb umbes kaks riigikogulase kuupalka. Leisi komando saatus otsustatakse aasta alguses.