„See hoolekandeasutus, kus see õnnetus juhtus, oli üle keskmise ettevalmistusega,“ ütles Timberg ETV uudistesaates „Aktuaalne kaamera“, andes sellega mõista, et teisted hoolekandeasutused, mis sageli asuvad vanades hoonetes ja kus öövalvet teeb vaid üks inimene, ei vasta tuleohutuse nõuetele.

Timbergi sõnul mõjutab Haapsalu juhtum ka päästeameti tegevust, tuues esile kolm etappi. „Esimene on see, et midagi ei juhtuks. Kõik reeglid on täitmiseks, et ei suitsetataks, ei tehtaks lahtist tuld,“ rääkis ta. „Teiseks, et majad oleks kohaldatud selleks, et oleks tuletõkkeuksed ja evakuatsiooniteed ning kolmandaks peame oleme arnemisvõimelise, oleme oma nõuetega ajast maha jäänud.“

Timberg tõi näiteks Rõngu hooldekodu, kus igast palatist avaneb uks õue.

Kohalikud omavalitsused, kes on hoolekandeasutuste omanikud, on Timbergi sõnul probleemidele juba tähelepanu pööranud, aga täit vastutustunnet nad veel oma. „Meid ei rahulda see, kui öeldakse, et ei ole raha,“ lausus Timberg.

Haapsalu põlengu uurimine oleks pidanud olema põhjalikum

Timberg kritiseeris ka Haapsalu lastekodu uurimise raportit. „Uurimine on läbi viidud vastavalt Eesti seadusandlusele,“ ütles ta, kuid möönis samas, et uurimine oleks pidanud olema põhjalikum ja järeldused adekvaatsemad.

Haapsalu väikelastekodu kaheksa lapse ja kahe täisealise hoolealuse hukkumisega põlengu kriminaaluurimine lõppes süüdistusi esitamata, kuna tulekahju põhjustaja jäi leidmata.

Nii kasvatajate kui ka lastekodu kasvandike seas oli suitsetajaid ning juurdluse käigus selgus, et kasvandikud teadsid, kus asuvad tulemasinad ja tikud. Tulekolle oli kohas, kus asus puuvillakattega tugitool ning sünteetiline vaip.

Hukkunutest ühel olid põletushaavad, ülejäänud üheksa surid 20. veebruaril puhkenud tulekahjus lämbumise tagajärjel.