Päästeameti eelarve säästukavad vähendavad inimeste turvatunnet ja päästjate reageerimisvalmidust

 (17)
Kui valitsus palub kärpeplaanid ellu viia, kannataksid kahju eelkõige inimesed, kes päästjate abi vajavad.
Kui valitsus palub kärpeplaanid ellu viia, kannataksid kahju eelkõige inimesed, kes päästjate abi vajavad.Foto: Kenno Soo

Kevadel andis valitsus teda, et ministeeriumid ning nende allasutused peavad olema valmis kokkuhoiukohtade otsimiseks. Päästeamet kinnitas, et palgafondi kallale nad ei lähe, kuid lihtsaid valikuid kulude kärpimiseks pole.

Kuigi riigiasutuste kokkuhoiu tegelik vajadus ja maht selguvad sügisel riigieelarve aruteludel, peab ka päästeamet esitama 15. augustiks ettepanekud eelarve vähendamiseks. Tuleval aastal peaks päästeamet säästma 2,3 miljonit eurot, 2021. aastal 3,2 miljonit eurot, 2022 aastal 1,3 miljonit eurot ning 2023. aastal 1,3 miljonit eurot.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu selgitas, et tegemist on esialgsete ettepanekutega, mille põhjal arutelud alles algavad. "On selge, et kõigil Päästeameti eelarve kärbetel saab realiseerumise korral olema erinev, aga oluline mõju meie teenustele, arengule ja tegevustele. Lihtsaid lahendusi ja häid valikuid siin ei ole. Aga ettepanekud tuleb esitada," edastas ta.

Juhtkonna põhimõtteline seisukoht on, et päästeametis ei ole võimalik teha kärbet palgaeelarvest, kuna päästeamet on jätkuvalt olukorras, kus päästja palk on Eesti keskmisest palgast kolmandiku võrra väiksem ning see vahe kasvab pidevalt. "Jätkame tööd päästjate palgatõusu nimel eesti keskmise palgani´," kinnitas Tammearu.

"Seda arvestades esitame kokkuhoiu ettepanekute stsenaariumid päästeameti majanduskulude ja investeeringute arvelt," selgitas Tammearu. Päästeamet on kärpekohtade ettepanekuna kokku pannud kolm stsenaariumit, millel on erinevad rõhuasetused mõju osas organisatsioonile ja ühiskonnale.

Stsenaariumis „Vähem ennetust ja kriisideks valmisolekut“ on olulised kärpekohad nähtud ette eelkõige ennetuse valdkonnast. "On selge, et kärpides päästeameti võimet hoida ühiskonda ohutu ja turvalisena läbi ennetuse ja reageerimise, väheneb ka ühiskonnas turvatunne. Eriti puudutab see hajaasustusega maapiirkondi ning erinevaid riskirühmi," selgitas Tammearu.

Stsenaarium „Vähem uut päästevarustust“ tähendab, et päästeamet ei hangi uusi päästesõidukeid – põhiautosid, paakautosid ega veepäästesõidukeid – vaid peavad selle asemel pikendama olemasolevate elukaart üle soovitusliku aja. "Vananev tehnika ja -varustus toob nii kutseliste kui ka vabatahtlike vaates kaasa väiksema valmisoleku reageerida nii igapäevastele pääste- ja demineerimissündmustele kui ka kriiside korral. Päästeteenuse kvaliteet ning kättesaadavus saab kannatada," ütles Tammearu.

Stsenaarium „Lükkame suured arengud edasi“ on kahe eelneva stsenaariumi kombinatsioon, mis mõjutab osaliselt ennetustegevuse projekte, kuid millega peamiselt lükkaks päästeamet edasi vajalikud ja suured investeeringud päästetehnika ja –varustuse soetamiseks ning päästjate reageerimisvalmiduse tagamiseks.