Päästeamet: lisaks ujumisoskuse õpetamisele tuleb lastele rääkida ka veeohutusest
"Meie hinnangul on praegune kohustuslik ujumisoskus ääretult oluline ja kasulik igale lapsele, kindlasti on ka hilisem oskuste kinnistamine siin vajalik," rääkis Rüütel Delfile.
Samas ei ole praegune algklassiastme õppekavas olev ujumine Rüütli sõnul ainus võimalik viis teadlikkuse ja oskuste tõstmiseks. "Ujumist saab õppida ka huvihariduse raames, käies ujumistrennis," tõi ta näiteks.
Hoopis teine asi on spetsialisti sõnul oskus vee ääres riske hinnata ja neid enda võimetele sobivaks või mittesobivaks tunnistada.
"Ei saa öelda, et kõik uppunud ei osanud ujuda – mõni oli vette minnes alkoholiga liialdanud, mõni hüppas vastu kivist põhja peakat," loetles Rüütel. "Samuti on osade uppumissurmade põhjuseks ootamatu terviserike, mis on inimest ujumisel tabanud."
Seetõttu leiab ennetustööspetsialist, et lisaks ujumisele tuleb rääkida ka veeohutusest ja õpetada inimestele juba lapsest peale seda, kuidas veekogusid hinnata, mis on neis ohtlikku ja kuidas neid ohte vältida. Ka siin saab koolitundide käigus palju ära teha.
Päästeamet koolitab
Rüütel kõneles, et päästeamet koolitab nii lasteaia- kui ka algklasside õpetajaid, et lapsed saaksid ujumistundide kõrvale ka teadmised, kuidas veekogu ääres käituda ja mida tähele panna.
"Samuti korraldame veeohutusalast õpet gümnaasiumiõpilastele, kus räägitakse, milliste ohtudega peaks veekogu ääres ja ujuma minnes arvestama ja kuidas käituda, kui näed kedagi uppumas," tutvustas Rüütel oma tööd.
Lisaks koolile tuleks aga tema sõnul rõhku panna ka huviharidusele, sest ka see on võimalus laste ja noorte ujumisoskust parandada ja arendada.
"See eeldaks muidugi üldist hoiakut ühiskonnas ja inimeses endas – ta teab, et see on vajalik ja tahab iseenda ohutuse tagamiseks elementaarse ujumisoskuse saavutada," tõdes Rüütel.
Sellise hoiaku kujundamiseks on tema sõnul aga vajalik eelnev teavitamine ja koolitamine, nii praktiliste kui teoreetiliste oskuste edasi andmine.
"Laste puhul on arvamuse kujundajaks ilmselgelt täiskasvanu, kuid laste huvi ja uudishimu kaudu on võimalik ka täiskasvanuid mõjutada," tõi ta välja.
Koostöö kolmanda sektoriga
Rüütli sõnul on MTÜ-del on päästeameti jaoks asendamatu väärtus kogukonnas ohutu mõtteviisi kujundamisel ja seetõttu on amet projektikonkursiga igal aastal ka erinevaid MTÜde ennetusprojekte toetanud. Näitena tõi ta ajateenijatele mõeldud veeohutusteemalised koolitused, mida sel aastal tehakse.
"Samuti kaasame ennetusprojektidesse ka vabatahtlikke päästjaid, kes samuti tihti MTÜ vormis tegutsevad," lisas Rüütel. "Kohustuslikus korras ei saa inimesele kõike õpetada ja siin tuleb MTÜde kui kogukonnast välja kasvanud ja vabatahtlusel põhineva algatuse kaasamine ainult kasuks."
Uppunute arv peab jääma alla 65
Rüütli sõnul pürgib päästeamet uppumissurmade vähendamise poole, aastaks 2016 on eesmärk vähendada uppunute arv 65le. Kui mullu uppus 55 inimest, sisi aasta varem 97. 2009. aastal uppus 61 ja 2008. aastal 77 inimest.
"Aastad on näidanud, et uppumissurmad sõltuvad suuresti ka ilmadest, mistõttu see number ei anna aasta lõpuks siiski täielikku pilti," kõneles Rüütel.
Pigem on uppumissurmadega võitlemine tema sõnul kompleksne tegevus, mis koosneb õnnetusteadetele adekvaatsest reageerimisest, kampaaniatest ja teavitusest, õpetamisest ja ka individuaalsest suhtlemisest mitmel tasandil – sellise tegevuse tagajärg on hoiaku kujunemine, mis võtab üsna palju aega. "Palju saab siin ära teha päästeamet, teise sama palju aga inimene ise," tõdes ta.
