Päästeamet kutsub inimesi loovutama leitud lõhkematerjali ning keelatud relvi

 (17)
Põhja-Eesti pommigrupp
Põhja-Eesti pommigruppFoto: Karli Saul

Seadusega keelatud relvade vabatahtliku loovutamise eest ei karistata.

Päästeameti demineerimiskeskus koostöös kaitsepolitsei, PPA ning prokuratuuriga kutsuvad üles inimesi teavitama nende valduses olevast lõhkematerjalist ning ohtlikest relvadest. Kampaania eesmärk on vähendada kodudes leiduva ohtliku lõhkematerjali ning seadusega keelatud relvade hulka, aga ka meelde tuletada, et lõhkematerjali ning relvade vabatahtliku loovutamise eest ei karistata.

„Eesti kodudes leidub nii lõhkeainet kui ka seda sisaldavaid esemeid, mis ohustavad koduomanikku ennast, aga ka naabreid ja lähedasi," selgitas Põhja-Eesti pommigrupi juhataja Raido Taalmann. "Kortermaja puhul võib plahvatus lõppeda väga traagiliste tagajärgedega ning lisaks ohustatud eludele kaasneb sellega kindlasti ka ulatuslik majanduslik kahju."

Ebastabiilne lõhkeaine võib lõppeda surmaga

Viimane traagilisem juhtum ulatub aastasse 2010, kui Tallinnas Kuldnoka tänaval plahvatas kortermajas lõhkeaine ning plahvatuse tagajärjel hukkusid mees ja väikelaps. Surmaga lõppenud õnnetusi on juhtunud ka viimastel aastatel. 2018. aastal hukkus Ida-Virumaal mees, kes lõikas ketaslõikuriga mürsku ning sellele järgnes plahvatus. Sarnane õnnetus juhtus ka eelmisel aastal. Viimase kolme aasta jooksul on plahvatustes saanud tõsiseid vigastusi viis inimest, enamasti on need olnud tõsiseid käe- ja näovigastused.

Lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine (ehk plahvatuse tekitamine, lõhkeaine, lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise või selle osa ebaseaduslik valmistamine, valdamine, soetamine, hoidmine, üleandmine, edasitoimetamine, turustamine) on kriminaalkorras karistatav.

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa sõnul kujutavad endast tõsist ohtu ka peremeheta või oskamatute inimeste kätte sattunud relvad. „Õnneks on ses vallas inimeste teadlikkus tõusnud ning üha enam jõuab politseinike kätte ebaseaduslikke relvi ning laskemoona. Kuigi teateid leitud relvadest laekub politseile igal ajal, oleme täheldanud, et teated sellistest leidudes sagenevad peaasjalikult just sügisesel põlluharimis- ja korilushooajal, aga ka kevaditi, mil inimesed leiavad vanade majade renoveerimisel ja suuremahuliste ehitustööde käigus nii eramute lagede seest, pööningult kui ka seinte vahelt oma esivanemate või lähisugulaste tulirelvi. Osa inimestest annab leidrelvast politseile kohe teada, ent on ka neid, kes teadmatusest või karistust kartes peremeheta jäänud relvad laka peale tolmu alla jätavad,“ rääkis Proosa.

Ta tõi positiivse ning õpetliku näitena möödunud nädalase juhtumi ülikoolilinnast, kui politseiga võttis ühendust Tartus elav mees, kes leidis pööningu renoveerimistööde käigus revolvri koos padrunitega. „Mees ei kõhelnud hetkekski, helistas operatiivselt häirekeskusele ning õigesti tegi, sest sündmuskohale reageeris politseipatrull, kes ohtliku leiu hoiule võttis ning ohutult politseijaoskonda toimetas,“ selgitas politseinik, kel targalt tegutsenud tartlase suunas vaid kiidusõnu jagus.

Vabatahtliku loovutamisega pääseb karistusest

2019. aastal läbi viidud uuring näitas, et vaid veidi üle poole Eesti elanikest teavad, et kui oma valduses olevad seadusega keelatud lõhkekehad või –ained omal algatusel üle antakse, ei järgne sellele karistust.

Nii on politseileitnant Proosa sõnul lugu ka leidrelvadega, millest politseile viivitamatult teada antakse. „Relvaseaduse järgi peab iga inimene, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona, sellest viivitamatult politseid teavitama ja leiu üle andma. Leiu üleandmiseks soovitame esimesel võimalusel ühendust võtta kas oma kandi piirkonnapolitseinikuga või helistada häirekeskuse lühinumbril,“ kirjeldas politseinik.

Ta lisas, et kui inimene leiab oma elukohast või mujalt relva ning annab sellest viivitamatult politseile teada, tekib tal poole aasta möödudes sellele omandiõigus. „Kui aga relva hoitakse kas teadmatusest või sihilikult oma valduses, on tegu juba relva ebaseadusliku omamisega ning sellele võib järgneda juba kriminaalkaristus ning siis ei saa enam rääkida ka leidrelva omandiõiguse taotlemisest. Siis läheb see relv juba hävitamisele,“ selgitas Proosa.

„On oluline, et inimesed mõistaksid, et kui nad annavad kodus leiduvast lõhkematerjalist ja ebaseaduslikest relvadest vabatahtlikult teada, siis neid selle eest ei karistata. Kui aga ise teada ei anna ning lõpuks teeb selle kõne kas või näiteks naaber, järgneb kriminaalmenetlus, mis võib päädida reaalse vabadusekaotusega. Seega on mõistlik teavitada naabrist varem,“ selgitas Kaitsepolitseiameti büroo juht Tõnu Miilvee.

„Prokuratuur puutub oma töös kokku eeskätt nendega, kes ise ja vabatahtlikult lõhkeainet ning relvi välja andma pole tulnud. Pigem vastupidi – tihti on tegemist inimestega, kes tunnevad arusaamatut huvi erinevate ohtlike esemete kollektsioneerimise vastu ning tegelevad aktiivselt sellega, et omandada erinevaid relvi ja lõhkekehi. Paraku ei anna need inimesed endale aru, et sedasi käitudes seavad nad väga suurde ohtu enda ümber olevad inimesed. Ainuüksi juba sellise ohu tekitamine on karmilt karistatav – isegi siis, kui midagi ei juhtu. Võimalus lõhkeained ja relvad vabatahtlikult loovutada on ainus viis vältida pikkade aastate veetmist vanglas,“ selgitas ringkonnaprokurör Eneli Laurits.

Loovutamiseks helista numbrile 112

Mitte mingil juhul ei tohi lõhkeainet, detonaatoreid ning relvi ise päästekomandosse või politseijaoskonda viia. Selle asemel tuleb helistada numbril 112, anda teada täpne asukoht ning edastada lõhkematerjali ning ebaseaduslike relvade kohta nii palju infot kui võimalik. Lõhkematerjalile tulevad järele demineerijad, toimetavad selle ohutusse kohta ja teevad kahjutuks. Relvadele või laskemoonale tulevad aga järgi politseinikud, kes leiu hoiule võtavad ning selle siis ohutult politseijaoskonda viivad.

Kampaania kestab oktoobrikuu lõpuni, kuid koju jäänud ohtlikke esemeid saab loovutada ka muul ajal.

Päästeamet on sarnast kampaaniat teinud varasemalt kuuel korral: aastatel 2008-2010, 2013, 2014 ja 2019. Kuue korra peale koguti kokku 140 kg lõhkeainet, 1447 detonaatorit ning 172 lõhkekeha. Relvade loovutamise kampaaniat on eelnevate aastate jooksul läbi viinud ka PPA. Näiteks möödunud aastal läbi viidud relvade loovutamise kampaania jooksul anti üle kogu Eesti politseile üle 124 tulirelva, ligikaudu 12 460 erineva kaliibriga padrunit, mitmeid purke püssirohtu, detonaatoreid, erinevaid rakette, lõhkepakette, haavleid ning erinevaid relvaosi.