28. oktoobril sai tuleohutusbüroo peainspektporil Malle Mitil mõõt täis ja, hinnanud haldusmenetluse käigus kogutud teõndeid, tegi ta otsuse peatada järgmise aasta 1. märtsist PERH-i Keila hoone kasutamine haiglana, kui tuleohutuse ettekirjutised ei ole selleks ajaks täidetud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Hoones ei ole tagatud inimeste ohutu evakuatsioon, suitsu ja tule leviku tõkestamiseks puuduvad nõuetekohased tuletõkkesektsioonid, hoone ei ole täies ulatuses varustatud nõuetekohase turvavalgustussüteemiga, hoones ei ole töökorras sisemine tuletõrje voolikusüsteem, territooriumil asuvad tuletõrjehüdrandid ei taga tulekahju kustutamiseks vajalikku tulekustutusvee hulka, tagatud pole automaatse tulekahu-signalisatsioonisüsteemi rakendumisel kiire tulekahju avastamine.

Põhja-Eesti regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik tunnistas eile, et ettekirjutis on küll tehtud, kuid jõudumööda on haigla tuleohutuse astet siiski tõstnud: haiga on varustatud suitsuandurite või tulealarmeerimissüsteemiga, tõstetud on ka korruste tuleohutusastet. “Aga põhimõtteliselt oleme päästeametiga selles mõttes päri, et tänapäeva nõuetele Keila haigla ei vasta. Ja mitte nüanssides, vaid seal on tõsiseid probleeme,“ütles Allik.

Suure summa iinvesteerimisega on venitatud, kuna Keila haigla tulevik on olnud hägune — soov on olnud sealt ära kolida, sest rekonsutrieerimise väljavaade seni puudus. “Tänaseks on sinna ette nähtud euroraha ja haigla suuremahuline rekonstrueerimine on paari aasta teema,” kinnitas Allik.

Tuleohutusalastele nõuete sajaprotsendilise täitmisega on probleeme kõigil Nõukogude ajal ehitatud haiglatel, mis suuremahulist rekonstrueerimist pole läbinud. “Kuid sellises olukorras, nagu seda on Keila haigla, mida nüüd ähvardab sulgemine, pole ükski teine haigla,” kinnitas päästeameti pressiesindaja Marek Simulman.