Paadiõnnetuses hukkunud piirivalvurid tappis päästevarustus – õigemini selle vale kasutamine

 (84)
Prokuratuur: menetlus alles kestab, esitatud on ennatlikud väited
Paadiõnnetuses hukkunud piirivalvurid tappis päästevarustus – õigemini selle vale kasutamine
Foto: Tiit Blaat

Mullu Haapsalus paadisõidul hukkunud kahe piirivalvuri surmal on lisaks saladuslikku õnnetusse sattumisele ka üks šokeeriv põhjus – nende mõrtsukateks said seljas olnud päästevestid.

Praeguseks on teada, et mõlemad piirivalvurid, kes olid ametist tulenevalt ka kutselised merepäästjad, kandsid politsei põhivarustuses olevaid paukveste – kergeid ja mugavaid, trakside sarnaseid päästeveste, mis toimivad päästevahendina ainult siis, kui vesti riidest kestas peidus olev kummist ujupõis lastakse õhku täis, vahendas Õhtuleht.

Nendest vestidest levinumad on automaatselt avanevad ja nende keemiline andur vallandab vette sattumisel automaatselt suruõhugaasiballooni, mis täidab vesti hetkega. Piirivalvurite kasutatud variant avaneb aga manuaalselt – vette sattunu peab suruõhuballooni nöörist tõmmates avama, et see vesti täidaks. Kuigi õnnetuse uurimiskokkuvõte on politseis juba ammu valminud, pole prokuratuur seda seni kinnitanud. Seetõttu pole siiani avaldatud ka paadiõnnetuse põhjust.

28. juunil kell 19.12 juhtus Haapsalu lähistel mereõnnetus, milles hukkus kaks merel patrullinud piirivalvurit. Paadi mootor töötas, paat tiirutas koha peal ning meeskonda selle pardal ei olnud. Kella 19.45 ajal leiti paadi lähistelt uppununa Tarmo Kammer ning kella 20.05 ajal Renee Karki surnukeha.

Seotud lood:

Lääne ringkonnaprokuratuur teatas Õhtulehe artiklile kommentaariks, et ei kinnita loos esitatud väiteid. „Kuna kriminaalmenetlus ei ole veel lõppenud, ei ole ka võimalik kindlalt väita, mis juhtus ning mis põhjustas kahe piirivalvuri hukkumise,“ rääkis kriminaalmenetlust juhtiv Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda.

„Uurijad on tõepoolest palunud prokuratuurilt luba uurimise lõpetamiseks, kuid seda luba ei ole antud. Lääne ringkonnaprokuratuur peab praeguses tööfaasis veenduma, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendid ja läbi viidud menetlustoimingud on piisavad ja kooskõlas tehtud järeldustega. Vajadusel tehakse prokuratuuri nõudmisel lisatoiminguid,“ selgitas Kalda.

„Seni, kuni luba menetluse lõpetamiseks ei ole antud, ei saa uurimistulemusi pidada lõplikeks ning ühtki järeldust ei saa käsitleda tõesena. Prokuratuur taunib kestva menetluse tõendite jõudmist meediasse ning ennatlike järelduste esitlemist tõe pähe. Kriminaalmenetluse lõpetamisel antakse esimesena võimalus tulemustega tutvumiseks hukkunute omastele. Seejärel antakse tulemustest teada ajakirjandusele ja avalikkusele,“ lisas Kalda.