Oviiri kinnitusel aitab ravimite hüvitamise lagi ohjata hüppeliselt kasvanud kulutusi, kirjutab Eesti Päevaleht.

"Kui me töövõimetushüvitiste ja ravimihüvitiste põhjendamatut suurenemist ei piira, jääb vähemaks raha arstiabile. See tähendab, et pikenevad järjekorrad, arstiabi muutub kättesaamatuks ja lõpeb kindlasti kas töövõimetusega või statsionaarse raviga," rääkis minister.

Eelnõu järgi ei tohi kulud ravimihüvitistele ületada 20 protsenti kõigist kulutustest, mis aastas tervishoiuteenustele lähevad.

Tänavune viie miljardi krooni suurune haigekassa eelarve suunab soodusravimite kinnimaksmiseks 24 protsenti ehk ligi 800 miljonit krooni. Samas suurusjärgus kulub raha ka haigushüvitisteks.

Oviir tunnistas, et uuest piirmäärast võib mõne ägeda gripilaine või muu haiguse leviku tõttu väheseks jääda. Sellistel juhtudel saab haigekassa nõukogu otsusega kasutusele võtta riskireservi, mis on kaks protsenti ravikindlustuse eelarve mahust.

Opositsioon nimetas piirmäära kehtestamist valeks ja probleeme tekitavaks sammuks. Endine sotsiaalminister Eiki Nestor nimetas 20 protsendi määra sulaselgeks küündimatuseks.

"Seda, kui palju inimesed haigeks jäävad, ei saa ühegi protsendiga seaduses piirata, ja kui nad haigeks jäävad, vajavad nad ravimeid ja seda ei ole mõistlik piirata," lausus Nestor.

Nestori väitel kärbiks soodusravimite kulutusi hoopis ravimieelarve loomine, mille koalitsioon eelnõust välja võttis. "Seal olnud grupiviisiliselt määratud piirhinnad on geneeriliste ehk odavamate ravimite huvides. Tänane seadus on kallite ehk originaalravimite huvides," ütles ta. Ka pole seal enam punkti, mis andis haigekassale õiguse kontrollida arstide tegevust ravimite väljakirjutamisel.

Koalitsioon tahab ravikindlustuse seaduse lõpphääletusele panna 19. juunil.