Ott Sandrak: katel kees üle ja rahvas tuli tänavale

Egiptuses giidina tegutsenud ajaloolane Ott Sandrak leiab, et kirjaoskuse ja tänavarahutuste vahel on pöördvõrdeline seos, sest inimestel lihtsalt puuduvad muud viisid ennast arusaadavaks teha.

Sandrak rääkis Kuku raadio saates „Tegelikkuse KesKus“, et Egiptuses pidi midagi sellist, mis seal praegu toimub, varem või hiljem juhtuma, sest riigis valitseb absoluutne vaesus, mille taustal torkab silma pöörane rikkus. „Katel kees üle ja rahvas tuli tänavale,“ sõnas Sandrak.

Sandrak lisas, et peale kirjaoskuse aitavad rahutuste toimumisele kaasa temperament ja kliima. „Liiga külmal maal ja seal, kus on roiutavalt palav, rahvas ei märatse,“ rääkis Sandrak. „Egiptuses on parasjagu jahe aeg.“

Majandusgeograaf Hardo Aasmäe lisas sellele veel rahvastiku tiheduse.

Sandrak märkis ka, et Egiptuses toimuvad rahutused kaine peaga erinevalt Kreeka analoogist, kus kaine peaga peaaegu midagi ei tehta. „Aga see viha peab olema väga suur, kui inimene hakkab kaine peaga märatsema,“ lausus ta.

Sandraku sõnul on Eesti ajaloos kõik rahutused olnud seotud käraka kuritarvitamisega, näiteks Mahtra sõda. „Eestis võib rahutusteks nimetada seda, et rahvas on ärevil,“ lausus ta.

Ajaloolase sõnul on üsna tavaline, et asi lõpeb sellega, mida mitte keegi pole tahtnud. Ükskõik, kas Pariis, Peterburg või tänane Kairo, seis on tema sõnul sama - totaalne üleasustatus, palju rahvast, kes pole linnaeluga kohanenud ja pole millegagi rahul.

Paar sajandit tagasi elas Egiptuses kolm miljonit inimest. Ametlik elanike arv on praegu väga vastukäiv 80 miljonist kuni 100 miljonini. „Nii või teisiti, see on üks maailma tihedamalt täistopitud kohti,“ sõnas Sandrak. „Ja kui vaadata, kuidas nad elavad seal keskaegsetel surnuaedadel ja prügimägedel, siis pole midagi imestada, et karikas kees üle.“