Valitsus kinnitas tänasel istungil haldusterritoriaalse korralduse muudatused, mille järgi viiakse omavalitsuste ühendamised lõpuni 12 varem tehtud ettepaneku järgi. Kuuest ühendamisettepanekust loobuti ja neli ettepanekut saadeti piirkondlikele komisjonidele uuesti hindamiseks.
"Omavalitsused on teinud ära suure töö ja eelkõige tänan neid omavalitsusjuhte, kes suutsid ühinemised läbi viia vabatahtlikus etapis. Samas oli ka neid, kes seda ei suutnud või ei tahtnud ning jäid ootama valitsuse otsust," ütles riigihalduse minister Jaak Aab rahandusministeeriumi pressiteate vahendusel.
"Analüüsisime ja kaalusime põhjalikult kõiki argumente, mida ühinemisettepaneku saanud omavalitsused meile esitasid. Iga omavalitsus on väga eriline ja seetõttu polnud ka otsused kerged," lisas Aab.
”Otsuse järgi jääb praegu alles 83 kohalikku omavalitsust – 16 linna ja 67 valda.
Kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlused omaalgatuslikeks ühinemisteks tuli esitada maavanemale hiljemalt 1. jaanuariks. Seejärel tegi valitsus veebruaris ühinemisettepaneku kõikidele omavalitsustele, kes aasta alguseks ei jõudnud ühinemise osas kokkuleppele või ei täitnud haldusreformi 5000 elaniku kriteeriumi. Ettepanek puudutas 104 omavalitsust, kellest ettepanekuga nõustus 39 ja ei nõustunud 65 omavalitsust.
Haldusreformi eesmärk on selliste omavalitsuste moodustamine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.
Varem on erandi saanud neli saarvalda: Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi.
Otsuse järgi jääb praegu alles 83 kohalikku omavalitsust – 16 linna ja 67 valda.
Kaks ettepanekut on valitsuses juba varem kinnitatud:
- Pöide valla ühendamine teiste Saaremaa omavalitsustega
- Puka valla ühendamine Otepää vallaga ja Sangaste vallaga
Kuuest ühinemisettepanekust loobuti:
- Loksa linna (2738 elanikku) ühendamine Kuusalu vallaga
- Vaivara valla ja Narva-Jõesuu linna (4772 elanikku) ühendamine Sillamäe linnaga (kuid Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa antakse siiski üle)
- Kohtla valla, Kohtla-Nõmme valla ja Toila valla ühendamine ning Illuka valla ning Alajõe valla, Iisaku valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna vallaga (NB! Lõpetatakse ainult Kohtla valla, Kohtla-Nõmme valla ja Toila valla osas)
- Häädemeeste valla ja Tahkuranna valla (kokku 4982 elanikku) ühendamine Saarde valla ja Surju vallaga (4873 elanikku)
- Kanepi valla, Kõlleste valla ja Valgjärve valla (4962 elanikku) ühendamine Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse-Kuuste vallaga
- Antsla valla ja Urvaste valla (4649 elanikku) ühendamine Orava valla ja Vastseliina valla ning Lasva valla, Sõmerpalu valla ja Võru vallaga
”Minu isiklik arvamus on, et ega see territoriaalne jaotus seal põhjarannikul ka pärast reforme eriti mõistlik ei jää.
Vastates valitsuse pressikonverentsil küsimusele, kas Loksa linna Kuusalu vallaga ühendamisest loobumisel pole juures tugev Loksa linnapea Värner Lootsmanni hõng, vastas riigihalduse minister Jaak Aab, et tema pole ühtegi hõngu kaalunud ja üldse pole tal olnud aega eriti palju midagi kaaluda.
Ta toonitas, et Loksa linna ja Kuusalu valla omavalitsused pole püüdnud eriti koostööd teha, teenuste ja inimeste liikumine pole sidus olnud ja ka elanike küsitlused näitasid, et üsna ülekaalukalt ollakse sellise ühendamise vastu. "Minu isiklik arvamus on, et ega see territoriaalne jaotus seal põhjarannikul ka praegu pärast reforme eriti mõistlik ei jää – seal tuleks vaadata laiemalt," sõnas Aab ja meenutas, et juttu on olnud Lahemaa vallast, ja avaldas kahetsust, et see plaan pole teoks saanud. Aabi hinnangul võiksid Kuusalu ja Loksa siiski pingutada ühinemise nimel.
Väidetavalt oli Loksale erandi tegemine otsustatud juba siis, kui ministriks oli Mihhail Korb. Täna peaministri kohuseid täitnud majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles pressikonverentsil, et tema pole sellise otsuse juures olnud ega saa seetõttu kinnitada, et ühendamisest loobumise otsus juba varem oleks tehtud olnud. Simson kinnitas, et kõik erandid on ükshaaval läbi kaalutud ja ses mõttes ei erine ka Loksa.
Nelja ühinemisettepaneku osas küsitakse uuesti arvamust:
- Keila linna, Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla ühendamine
- Haljala valla ja Vihula valla ühendamine Rakvere valla ja Sõmeru vallaga
- Luunja ja Tähtvere valla liitumine Tartu linnaga
- Nõo valla ühendamine Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu vallaga
Piirkondlikud komisjonid peavad uue arvamuse andma 28. juuniks. Valitsusel tuleb otsus langetada 19. juuliks.
”Mulle on natukene arusaamatu, miks Keila ei taha selle päris suure ja võimeka piirkonna keskus olla.
Keila inimesed olid ühinemise vastu, elanike piirmäär on ületatud ja linn saab majanduslikult hästi hakkama. Jaak Aab nentis, et neid argumente kaalutakse, samuti on olnud elanike pöördumisi, argumente on ühelt poolt ja teiselt poolt ning peetud on tõsiseid arutelusid. "Me ei saa vaadata mehaaniliselt elanike arvu," rõhutas Aab. "Minu kaardi peale vaatamise tunnetus on, et tekib juurde rõngasvald, kui teeme otsuse, et Keila jääb eraldi. Mulle on natukene arusaamatu, miks Keila ei taha selle päris suure ja võimeka piirkonna keskus olla," lisas Aab.
Aab märkis, et kaalutakse argumente ja otsuse tegemine pole lihtne. "Ühtegi mustvalget lahendit nende otsuste puhul pole olnud. On ühelt poolt argumente ja teiselt poolt ning keegi ei saa öelda, et ühed argumendid on kaalukamad. Siin ongi kaalutlusotsus ja selle vastutuse peab valitsus võtma," lausus Aab. Ta lisas, et enamik ümberkaudseid valdu tahaks Keilaga liituda, sest ühtki teist loogilist keskust nende jaoks ei ole.
12 ühinemisettepanekut viiakse esitatud ettepaneku järgi lõpuni (lisatud loodava valla nimi):
- Emmaste valla ja Pühalepa valla ühendamine Hiiu valla ja Käina vallaga – HIIUMAA VALD
- Lüganuse valla ühendamine Kiviõli linna ja Sonda vallaga – LÜGANUSE VALD
- Illuka valla ühendamine Alajõe valla, Iisaku valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna vallaga – ALUTAGUSE VALD
- Koeru valla ühendamine Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja Koigi vallaga – JÄRVA VALD
- Rakke valla liitumine ja Väike-Maarja vallaga – VÄIKE-MAARJA VALD
- Tõstamaa valla ühendamine Audru valla, Paikuse valla ja Pärnu linnaga – PÄRNU LINN
- Juuru valla ühendamine Kaiu valla, Raikküla valla ja Rapla vallaga – RAPLA VALD
- Tabivere valla ühendamine Laeva valla, Piirissaare valla ja Tartu vallaga – TARTU VALD
- Kallaste linna ja Pala valla ühendamine Alatskivi valla, Peipsiääre valla ja Vara vallaga – PEIPSIÄÄRE VALD
- Kambja valla ühendamine Ülenurme vallaga – KAMBJA VALD
- Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla ühendamine ning Misso valla Luhamaa nulga üleandmine ühineva omavalitsuse koosseisu – SETOMAA VALD
- Orava valla ja Vastseliina valla ühendamine Lasva valla, Sõmerpalu valla ja Võru vallaga – VÕRU VALD
Võru ümber tekib samuti – nagu võib juhtuda Keilaga – rõngasvald. Ajakirjanik uuris, miks Vara vald ei jäänud Põlva maakonda, vaid ühendati Peipsiääre vallaga, ja miks Illuka vald, kes on öelnud, et saaks iseseisvalt hästi hakkama, on siiski liidetud. Aab toonitas seepeale, et majanduslikult hästi hakkama saamine ei saa olla ainuke argument.
Aab nentis ka, et rahvahääletustel pole osavõtt kuigi suur olnud, v.a mõnes omavalitsuses, ja arvamused on erinevad. "Haldusterritoriaalse reformi eesmärgid olid, et tekiks haldussuutlikumad omavalitsused, kes saaksid ülesannetega paremini hakkama. Reformi kriteeriumite juures tõmbekeskuste teema ja loogika ei olnud põhiargument. Vabatahtlikud ühinemised algusid kriteeriumiga 5000, siis need läbirääkimised olidki suunatud sinna. Kui nüüd valitsus peab kaalutlusotsuseid langetama, siis püüab ta vaadata ka tõmbekeskusi ja inimeste liikumisi, mitte ainult seda, kus keegi kellega käia tahab," sõnas Aab.
