Otsus plaanilise ravi taastamise kohta tuleb järgmise nädala alguses
Valitsuse erikomisjon toetas tänasel nõupidamisel sotsiaalministri, terviseameti ja Eesti Haigekassa ettepanekut plaanilise ravi järk-järguliseks avamiseks. Terviseamet teeb otsuse plaanilise eriarstiabi, perearstiabi, hambaravi ja eratervishoiu plaaniliste teenuste taasavamiseks uuel nädalal, juhul kui nädalavahetus ei too uute haigusjuhtude hüppelist kasvu. Kui nädalavahetusel ei kasva nakatunute ja haiglarav vajavate inimeste arv hüppeliselt, otsustatakse tuleva nädala algul plaaniline ravi vähemalt osaliselt taastada.
Õiguslikus mõttes saab korralduse plaanilise ravi taastamise kohta anda terviseamet, kui otsuse tegemisse kaasatakse kõik tasandid perearstidest kuni valitsuseni.
Ravi taastamine tuleb igal juhul etapiviisiline, et kohe süsteemi mitte üle koormata, pealegi vib kabinettide ukse taha koonduvatest patsientidest viiruse levik uut hoogu saada.
“Vaatame kogu sektorit tervikuna, sest kõik mis toimub eriarstiabis, liigub suures osas läbi esmatasandi sõlea. Nii et arutasime perearstidega, kuidas esmatasandil seni ootel olnud tegevusi uuesti käivitada, et see oleks samas ka turvaline,” selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste. Igal juhul on kavas, et ka plaanilise ravi taastamisel peaks patsiendi esimene kontakt arstiga olema telefoni teel, et edasised plaan paika panna.
Millistest plaanilistest tegevustest plaaniline ravi avanemist alustab, pole praegu veel otsustatud. Paluste sõnul on tõenäoline, et esialgu võivad veel ootele jääda tervisekontrollid, millega pole nii kiire.
Selleks, et taasavamisel suuremat segadust ei tekiks, luuakse meditsiiniasutustele üheselt arusaadav juhend.
Ravimahtude suurendamise eelduseks on nakkusriskide viimine miinimumini. Tingimused selleks seab terviseamet juhendis, mis on praegu kooskõlastamisel raviasutustega. Näiteks on kavas sätestada, et plaanilise raviga tegelev personal ei tohi igapäevase töö käigus kokku puutuda COVID-19 patsientidega. Samuti ei tohi ravi taastavas asutuses viimase kahe nädala jooksul olla personali hulgas COVID-19 nakatumist.
Juhul kui patsiendil on COVID-19 esinemise risk peab temaga kokkupuutuv personal kandma isikukaitsevahendeid. Statsionaarsele ravile määratud patsiendid peavad olema testitud 24 tundi enne ravi algust ning COVID-19 testimise tulemus peab olema negatiivne. Teenuste mahu ja ohutu korraldamise eest COVID-19 epideemia tingimustes vastutab raviasutus.
„Nakkusriskide maandamine nõuab raviasutustelt oma plaanide läbimõtlemist ja ümberkorralduste tegemist, seega ei taastu plaaniline ravi korraga ja päevapealt, vaid järk-järgult. Tänan kõiki raviasutusi ja terviseametit, kes on kogu kriisi vältel üheskoos pingutanud, et raviteenuste osutamisel nii patsientide kui tervishoiutöötajate ohutust tagada,“ lisas minister Tanel Kiik.
Teiste haiglate hulgas on plaaniline arstiabi kavas järk-järgult taastada ka Kuressaare haiglas vastavalt haigla ja hädaolukorra meditsiinijuhi poolt väljatöötatavale plaanile.
Tervisemure korral tuleb võtta ühendust oma perearstiga. Perearst saab patsienti ise aidata või vajadusel konsulteerida eriarstiga läbi e-konsultatsiooni. Kui eriarst peab vajalikuks, siis saab ta patsiendi ravi üle võtta. Seejärel on juba eriarsti otsustada, kas on vajalik kutsuda patsient kohale või teha kaugvastuvõttu.
Kui koroonaviirus Eestis märtsikuus levima hakkas, lõpetati tavalised arstide vastuvõtud ja protseduurid või tehti need internetipõhiseks, sest tervishoid valmistus suureks viiruspuhanguks. Samuti oli suur mure isikukaitsevahenditega, mida tervishoiutöötajad vajavad oma tervise kaitseks.
Terviseameti kriisistaabi juht Ester Öpik ütles nädala algul, et praeguses erakorralises olukorras peab olema tagatud tervishoiusüsteemi valmisolek võimalikuks haiguspuhanguks. Õnneks on hakanud leevenema isikukaitsevahendite nappus, mis oli esiti üks piirangute kehtestamise põhjuseid. „Kindlasti on oluline tagada plaanilise ravi, sealhulgas eriarstiabi jätkumine võimalikult pea, kuid seda tehes tuleb silmas pidada ohuhinnanguid koroonaviiruse leviku kohta,” märkis Öpik.
Koroonaviirusest hoolimata jätkavad haiglad mõningaid teisi raviprotseduure. Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse esimehe kt Marek Seeri sõnul on kõigil patsientidel õigus ja võimalik pöörduda mistahes erakorralise abi vajaduse tõttu, näiteks ägeda raske terviseprobleemi või trauma korral, erakorralise meditsiini osakonda. Ühtlasi jätkub Seeri sõnul erakorralise abi osutamine silmakliinikus, kõrvakliinikus, psühhiaatriakliinikus, naistekliinikus, stomatoloogia kliinikus ja lastekliinikus ning toimub ravi, mida ei saa edasi lükata: dialüüsravi, vähiravi, sünnitusabi.
Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Imbi Moks selgitas, et Lääne-Tallinna keskhaiglas antakse praegu vältimatut abi erakorraliste terviseprobleemide korral. Peale EMO kaudu saabuvate patsientide abistamise toimuvad ka varem kokkulepitud vastuvõtud ja protseduurid, mida pole arsti ja patsiendi hinnangul võimalik edasi lükata. Võimaluse korral toimuvad konsultatsioonid kaugvastuvõtu teel, st telefoni või videokõne kaudu. Need, mida ei ole võimalik sel viisil teha, toimuvad haiglas või tervisekeskuses. Haiglas toimuvad näiteks sclerosis multiplex’i patsientide raviprotseduurid, neeruhaigete patsientide dialüüsravi, osa rasedatele mõeldud uuringuid ja protseduure, pahaloomuliste kasvajate operatsioonid jne.
Põhja-Eesti regionaalhaiglas jätkus plaaniline ravi jätkus ka märtsis aktiivselt. PERH-i ravitöö direktori Helis Pokkeri sõnul oli neil eelmisel kuul ainult natuke vähem ambulatoorseid vastuvõtte kui aasta eest, küll aga toimus neist kolmandik kaugvastuvõtu kujul.
