FOTOD JA VIDEO | Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil: Eesti majanduslanguseks prognoositakse pisut alla seitsme protsendi

Kava kohaselt osalevad pressikonverentsil peaminister Jüri Ratase kõrval rahandusminister Martin Helme ja välisminister Urmas Reinsalu.

Ratas ütles, et kaitseminister andis ülevaate kaitseväe ja -liidu toest koroonakriisi ajal. Eesti majanduslanguseks prognoositakse Ratta sõnutsi tänavu pisut alla 7 protsendi. Lisaks reklaamis Ratas siseturismi.

Helme väitis, et Delfi avaldas "libauudise" ning sõnas, et tema väide 50 000 võõrtöölise kohta Eestis pädeb. Lisaks kõneles Helme, kuidas Eesti võlakirjad võeti hästi vastu, see tähendab, et investorite huvi oli väga suur. Kokku soovisid 280 investorit märkida võlakirju 7,7 miljardi euro eest. "Emissioon, mida me üle 18 aasta tegime, annab positiivse tõuke Eesti kapitalituru arenguks," ütles ta.

Reinsalu esitles kaarti, et selgitada, mis piirangud reisimisele Euroopa riikides koroonakriisi tõttu on. "Meie huvides oleks, et see pilt ja selgus oleks võimalikult ühetaoline. Üle Euroopa oleme saanud tunnustust, et Balti riikides on selged reeglid, et Schengeni alast lubame inimesi sisse," rääkis Reinsalu.

Postimehe ajakirjanik uuris Helmelt, mida laenatud rahaga peale hakatakse? "Mäletavasti võtsime vastu lisaeelarve, mis oli defitsiidis. Osaliselt katab see defitsiiti. Lisaks oleme arutanud majanduse elavdamise järgmist paketti, kus teeme investeeringuid infrastruktuuri. Osa on selle puhver, kuna meil pole jätkuvalt selge, kuhu majandus liikuma hakkab. Peame olema võimelised tagama likviidsuspuhvri. Lühike vastus on, mitmeks erinevaks asjaks," selgitas Helme. Lisaks uuriti Nordica raha kohta, mis pole veel lennufirmale jõudnud. Helme ütles, et lennufirmal on vaja täpsustada reorganiseerimisplaan ning lendude plaan. "Lähemal uurimisel on saanud selgeks, et Nordica rahasüsti puhul on vaja kõigepealt teada, kas see on riigiabi või mitte. Kindlasti ei ole nõus sellega, et enne selle teadmise saamist eraldame raha ja siis oleme kahe aasta pärast samas punktis mis olime Eesti Õhuga (Estonian Air'iga)."

Õhtuleht uuris avaliku sektori kärbete kohta. "Põhimõtteliselt on plaanid samad, mis nädal tagasi siin rääkisime. Meil on mingisugune summa, mis on riigieelarvelistest kuludest jäänud epideemia tõttu jäänud tegemata. Koolituskulud, transpordikulud, mida soovime, et ministeeriumid ei kulutaks seda mujale, vaid et see tuleks valitsusreservi. Teine osa on järgmise aasta eelarve läbirääkimised, mis hakkavad augusti lõpus või septembri alguses. Selle ajani teeme seda tööd, et teha enda jaoks selgeks, mis võiksid olla need suured tartistuprojektid või majanduse elavdamise projektid, mida võiksime tahta järgmise aasta eelarvesse panna," vastas Helme.

Tänasel valitsuse istungil kõneldi kaitseväe kasutamisest Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelise merejulgeoleku koalitsiooni operatsioonil Sentinel; riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri investeeringute kava muutmisest, kuhu lisati mitmeid projekte ja paljust muust.