OTSEPILT | Välisminister Urmas Reinsalu juhib Kultuurikatlast ÜRO julgeolekunõukogu kõrgetasemelist videkohtumist

 (31)
Osaleb ligi 50 välisministrit. Ursula von der Leyen loobus päev varem

Täna möödub 75 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopa pinnal. Selle tähtpäeva meenutamiseks korraldab Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu eesistumise raames kõrgetasemelise rahvusvahelise kohtumise Euroopa julgeoleku teemal.

Kultuurikatla stuudiost välisminister Urmas Reinsalu poolt juhitavat kõrgetasemelisest videokohtumisest võtab osa ligi 50 välisministrit.

Avasõnaga pidi algselt esinema Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kuid päev enne selgitati välja, et tema asemel esineb Euroopa komisjoni asepresident ja ELi kõrge esindaja välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes Josep Borrell.

Lisaks esinevad avasõnadega ÜRO poliitikavaldkonna asepeasekretär Rosemary DiCarlo ja Yale’i ülikooli ajalooprofessor Timothy Snyder. Euroopa Liitu esindab Euroopa komisjoni asepresident ja ELi kõrge esindaja välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes Josep Borrell.

Kohtumine keskendub sõjajärgse maailmakorralduse õppetundidele, praegusele julgeolekuolukorrale ja konfliktidele Euroopas. Arutletakse ka, mida on möödunust õppida käimasoleva globaalse kriisi lahendamiseks.

Arutelu pealkirjaks on „75 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopa pinnal: õppetunnid rahvusvaheliste kuritegude ennetamiseks tulevikus, Julgeolekunõukogul lasuv vastutus“. Üritusel arutatakse sõjajärgse maailmakorralduse õppetunde, aga ka tuleviku proovikive. Arutelu all on ka praegune julgeolekuolukord ja konfliktid Euroopas.

Seotud lood:

"Praegusel ajal seisab maailm silmitsi ühe viimaste kümnendite suurima kriisiga. Seda suurem on meie kohus meenutada ühte kõige valusamat peatükki meie ühisest ajaloost, mälestada kõiki hukkunuid ja veenduda, et me ei unustaks kunagi selle tragöödia õppetunde," teatas Reinsalu pressiteate vahendusel.

Reinsalu sõnul kogunevad Eesti kutsel riigid esmakordselt alates pandeemia puhkemisest ÜRO egiidi all sedavõrd suurel arvul ja kõrgel tasemel. "Olen viimaste nädalate jooksul paljude oma kolleegidega isiklikult suhelnud ja mul on väga hea meel, et kõrgetasemeliseks aruteluks tuleb virtuaalselt kokku ligi 50 välisministrit kogu maailmast," teatas välisminister.

Julgeolekunõukogu liikmetest on esindatud kõrgetasemeliselt üle poole: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Dominikaani Vabariik, Vietnam, USA ja Ühendkuningriik. Osalust on kinnitanud välisministrid enamikest Euroopa riikidest, sealhulgas Põhjamaad ja Balti riigid, Gruusia ja Ukraina, aga ka näiteks Keenia, Boliivia, Brasiilia ja Madagaskari välisminister.

Kuna üks Eesti eesistumise eesmärke on suurendada Julgeolekunõukogu läbipaistvust, toimub kohtumine formaadis, mis on avatud kõigile ÜRO liikmesriikidele, teatas välisministeerium.

Julgeolekunõukogu liikmetest on esindatud kõrgetasemeliselt üle poole: Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Dominikaani Vabariik, Vietnam, USA ja Ühendkuningriik. Osalust on kinnitanud välisministrid enamikest Euroopa riikidest, sealhulgas Põhjamaad ja Balti riigid, Gruusia ja Ukraina, aga ka näiteks Keenia, Boliivia, Brasiilia ja Madagaskari välisminister.

Orienteeruv ajakava

17.00 välisminister Reinsalu sissejuhatus
17.05 Euroopa Liidu kõrge esindaja Josep Borrell
17.15 ÜRO poliitikavaldkonna asepeasekretär Rosemary DiCarlo
17.25 Yale’i ülikooli professor Timothy Snyder
17.40–18.20 sõna saavad Julgeolekunõukogu liikmed (protokolli kohaselt on Eesti sõnavõtt nõukogu liikmetest viimane)
18.20–… sõna saavad teised ÜRO liikmesriigid

Välisminister Reinsalu: kahjuks pole kõik võtnud kuulda Teise maailmasõja õppetunde

Kõrgetasemelisel kohtumisel, millega meenutati Teise maailmasõja lõppu Euroopas, rõhutas välisminister Urmas Reinsalu Eesti sõnavõtus, et kahjuks pole konfliktid Euroopas lõppenud ning Venemaa agressioon Ukraina ja Gruusia vastu jätkub.

Reinsalu sõnul on see vastuolus Teise maailmasõja kolme suurima õppetunniga: kaitsta oma vabadust, mõista hukka ebaseaduslik jõukasutamine ning teha koostööd rahu saavutamise ja hoidmise nimel.

„Teine maailmasõda on tragöödia, mis tõi inimkonnale kirjeldamatuid kannatusi – eriti Euroopas, aga ka Aasias, Aafrikas, Vaikse ookeani piirkonnas ja mujal maailmas ning mille tulemusel hukkus enam kui 40 miljonit tsiviilisikut ja 20 miljonit sõdurit. Mälestame kõiki hukkunuid,“ sõnas Eesti välisminister.

Sõnavõtus taunis Reinsalu püüdlusi ajalugu moonutada. „Tunnustame liitlasvägede ajaloolist rolli ja ohverdusi, et purustada natsism ja lõpetada holokaust. Samal ajal mõistame hukka katsed manipuleerida ajalooga ja õigustada Molotovi-Ribbentropi pakti, nagu oleme näinud tegemas Vene Föderatsiooni,“ ütles Reinsalu. Ta juhtis tähelepanu asjaolule, et paraku ei tähendanud Teise maailmasõja lõpp Ida-Euroopa riikide jaoks diktatuuri lõppu ning hädavajalik on anda Nõukogude režiimile ja teistele diktatuuridele Euroopas selge moraalne hukkamõist ja õiguslik hinnang.

Välisministri sõnul ei ole kahjuks kõik Euroopas võtnud õppust Teise maailmasõja kogemustest ega loobunud sõjalise jõu jõhkrast kasutamisest riikidevahelistes suhetes. „Mõistame hukka suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtte jätkuva rikkumise Euroopas – Venemaa Ukraina-vastase agressiooni Donbassis, Krimmi illegaalse anneksiooni ja Gruusia alade okupeerimise,“ ütles Reinsalu. Ta lisas, et meil lasub kohus rakendada mittetunnustamise poliitikat.

COVID-19 pandeemia tõttu on eriti oluline rahvusvaheline koostöö. „Mitmepoolse diplomaatia vajadus on praegu selgem kui kunagi varem,“ kinnitas välisminister.

Viidates ÜRO peasekretäri üleskutsele relvarahu kehtestamiseks kogu maailmas, rõhutas Reinsalu, et Julgeolekunõukogu peab ületama erimeelsused ja näitama sellega ülejäänud maailmale eeskuju. Samuti on vajalik tegeleda küberohtudega ja vältida digilõhe suurenemist.