Helme riigikogu infotunnis: päästjate ja politseinike palgatõus on eelarvesse sisse kirjutatud
Riigikogu infotunnis vastasid parlamendi liikmete küsimustele peaminister Jüri Ratas (Keskerakond), siseminister Mart Helme ja välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa).
Kuigi riigikogu infotund on opositsioonile oluline tööriist valitsuse tegevuse kohta uurimisel, ei esitatud peaminister Jüri Ratasele ühtegi küsimust. Küll aga pidi siseminister Mart Helme suurele hulgale küsimustele vastama.
Sotsiaaldemokraatide esimees Indrek Saar kinnitas ERR-ile, et sotsid leppisid Reformierakonna fraktsiooniga kokku, et peaministrile küsimusi ei esita.
"Me oleme talle korduvalt küsimusi esitades näinud, et sisuliselt ta seda valitsust ei juhi. Eks me siis esitame küsimusi nendele, kes juhivad," lausus Saar.
"Teiseks on Ratas hakanud kasutama sellist patroniseerivat stiili, mis ei ole täiskasvanute omavahelises suhtlemises kohane," lisas Saar.
Jüri Ratase eelmise valitsuse ajal, möödunud aasta novembrikuus, kuulutas talle opositsioon samuti boikoti. Siis tegid seda koos Reformierakond, Vabaerakond ja EKRE.
Opositsioon: riigikogu juhatus rikkus head tava, kui andis küsimuse küsimise eelise koalitsioonile
Infotund algas parlamentaarse debatiga infotunni päevakorra üle. Nimelt polnud opositsioon rahul sellega, et riigikogu juhatus otsustas infotunni päevakorras seada koalitsiooni liikme küsimuse opositsiooni liikmete küsimusest ettepoole.
Sellest tulenevalt sai peaminister Ratas keskenduda oma partei agendale, kui asus vastama erakonnakaaslase Kersti Sarapuu küsimustele maksudogmade ja eelarvepoliitika kohta.
Infotunnis küsimuste esitamise järjekorra üle alanud debati avas Reformierakonna fraktsiooni liige Urve Tiidus. Tiiduse sõnul on Eesti parlamendis hea tava, et infotund on nn opositsiooni formaat või opositsiooni tööriist. "Alates 2011. aastast on seda hea tava järgitud ja koalitsioonisaadikud ei ole ministritele küsimusi esitanud, kuna nad saavad teatavasti seda teha väga hästi fraktsioonis ja muudel kokkusaamistel valitsuse ministritega. Sellepärast mul on väga lihtne küsimus, et kas selle hea tava järgimine on nüüd muudetud või siiski järgmine kord saavad opositsiooniliikmed kõik oma küsimused ära küsida?"
Riigikogu esimees Henn Põlluaas (EKRE) vastas Tiidusele, et vastavalt riigikogu kodu- ja töökorraseadusele otsustab infotunni küsimuste küsimise järjekorra riigikogu juhatus. "Eilsel juhatuse istungil arutasime me järjekorda üsna pikalt ja tõsiselt. Ja lähtudes just nimelt väljakujunenud heast tavast, kus esimesena küsimustele on vastanud peaminister, siis ka seekord me otsustasime, et esimesena vastab peaminister. Tõepoolest, infotund on eeskätt just nimelt opositsioonile antud võimalus esitada ministritele küsimusi, aga see ei välista sugugi seda, et ka koalitsioonisaadikud ei võiks küsida."
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni liige Jevgeni Ossinovski leidis, et tavast esimesena peaministrile küsimus esitada on olulisem see, et järjestuse kinnitamisel tuleb silmas pidada, et tegemist on parlamentaarse formaadiga, mis annab eelise tavakohaselt opositsioonile.
"Tegemist on minu hinnangul parlamentarismi tava suhteliselt pretsedenditu, minu parlamentaarse kogemuse jooksul, mida on kaheksa aastat, pretsedenditu rikkumisega. Ja minu küsimus on selles, et kumb teie arvates rohkem edendab Eesti poliitilist diskussiooni ja sellena siis ka täidab seda parlamendi funktsiooni, mis meile on põhiseadus siis andnud. Kas see, et Kersti Sarapuu palub Jüri Ratasel rääkida, kui head mõtted tal on ja kuid head tööd ta teeb – mida ikka koalitsioonisaadikud alati teevad –, või pigem see, et näiteks opositsioonisaadikud, kes tõenäoliselt selle tõttu ei saa oma küsimust ära küsida, kuna esimene küsimus on Kersti Sarapuult, küsiksid siis tõepoolest parlamentaarse kontrolli mõttes kohasemaid ja olulisemaid küsimusi?" küsis Ossinovski.
Põlluaas märkis, et Eesti parlamentaarse traditsiooni järgi esindavad riiki nii opositsiooni- kui koalitsioonisaadikud. "Siin ei saa mingisugust joont vahele tõmmata. Ja tõepoolest me arutasime, kas peaministrile esitatud küsimus tõsta teiseks ja Kaja Kallase siseministrile esitatud küsimus esimeseks, aga me lähtusime siiski väljakujunenud heast tavast, et peaminister on see, kellele on antud alati esimesena võimalus vastata, ja juhatus tegigi sellise otsuse," kordas Põlluaas.
Reformierakonna fraktsiooni kuuluv Jürgen Ligi tõi välja, et Eesti on parlamentaarne riik ja siin ei seata mitte vastajaid järjekorda, vaid siiski küsijaid. "Ja küsijate reastamise puhul on tegu eelkõige ikkagi opositsiooni väga harva võimalusega küsida täitevvõimu käest küsimusi ja just niimoodi on siin alati küsimusi sellepärast reastatud," selgitas Ligi.
"Parlamentaarses riigis on see opositsiooni formaat eelkõige ja kui jääb ruumi, siis võib siia tuua ka partei koosolekuid koosoleku lõpus. Aga jah, Keskerakonna koosolek see ei ole," lisas Ligi.
Ratas: minu soov on maha pidada tõsine maksudebatt
Pärast päevakorra protseduurikat puudutavat vaidlust sai Kersti Sarapuu siiski esimesena sõna ja uuris peaminister Jüri Rataselt, et kas olukorras, kus riigi maksukoormus langeb, tuleks üle vaadata ka eelarve tulupool.
Peaminister Ratas rõhutas, et igal aastal läheb oluliste valdkondade rahastamine üha keerulisemaks ja ta sooviks ühiskonnas tõstatada maksudebati.
"Ja kellegi eesmärk ei ole ju ühte või teist maksu ju tõsta. Eesmärk on tegelikult see, mida nende finantsvahenditega siis teha ja mida rahastada. Me oleme soovinud kogu aeg, et Eesti oleks selline, ütleme, sotsiaalselt õiglane jõukas riik, kus me suudame tagada tasuta tervishoidu, tasuta kõrgharidust. Samas, me soovime järele ja järgi jõuda oma naabritele Põhjamaa riikidele, olgu see taristu, olgu see palgatase. Ja kui me hindame erinevaid maksutasemeid ja maksukoormust, siis me näeme täna seda, et OECD keskmine tase on oluliselt madalam näiteks Euroopa Liidu keskmisest. Maksukoormus Euroopas on kõrgem Skandinaavias, 44–48 protsenti, Lääne-Euroopa mandririikides 40–48 protsenti ja keskmisel tasemel on Suurbritannias, Kesk- ja Lõuna-Euroopa riikides, seal 34 ja 43 vahel, ja kõige madalam on see Ida-Euroopa riikides. Nii et minu soov on tõesti see, et me peaksime maha tõsise maksudebati järgnevatel aastatel," sõnas Ratas.
Ta märkis, et maksudebati puhul tuleb vastata küsimustele, kas me suudame tagada sellist meditsiini- ja tervishoiusüsteemi, nagu me soovime, kas me suudame teha investeeringuid regionaalpoliitiliselt, mis on meie õpetajate, politseinike, päästjate palgad, häirekeskuse palgad, kuidas me suudame panustada 1 protsendi teadus-arendustegevusse ja kaitsekuludesse.
Helme: päästjate ja politseinike palgatõus on eelarveprojekti sisse kirjutatud
Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni liige Kalvi Kõva uuris siseminister Mart Helmelt, kui suur palgatõus päästjaid ootab. Helme vastas, et kuna eelarveläbirääkimised pole lõpule jõudnud, ei saa ta ka täpseid numbreid öelda. "Aga valitsus tegeleb palgatõusude küsimusega ja julgen ennustada, et opositsiooni tabab ebameeldiv üllatus."
Reformierakondlane Madis Milling jätkas samal teemal küsimust ja soovis Helmelt kinnitust, kas päästjate palgatõus tuleb kindlalt ja küsimus on praegu vaid selles, kui palju töötasu suureneb.
Helme märkis, et eelarve võtab vastu riigikogu, kui valitsuse eelarveprojektis on palgatõus sisse kirjutatud. "Selles eelarveprojektis on päästjate, politseinike, aga ka mitmete teiste elualade esindajate puhul palgatõusunumbrid sisse kirjutatud. Kui suured need numbrid on, seda ma teile praegu öelda ei saa, sest veel kord kordan: me ei ole nendes numbrites lõplikult kokku leppinud."
Siseminister Mart Helme vastas lisaks ka küsimustele sisejulgeoleku, valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, valitsemisalas toimuva, noorte eeskuju ning siseturvalisuse kohta.
Välisminister Urmas Reinsalu vastas küsimustele Eesti kodanike, okupatsioonikahjude ning välispoliitika kohta.
