OTSEPILT ja OTSEBLOGI | Millised on Eesti ja Soome suhted pärast Mart Helme ratsukäike? Mis saab apteegireformist?

 (286)

Riigikogu infotunnis vastavad küsimustele peaminister Jüri Ratas ja sotsiaalminister Tanel Kiik.

Kaja Kallase küsimusele Eesti ja Soome suhete kohta vastas peaminister Jüri Ratas: "Jah, ma ei oska seda kuidagi muudmoodi nimetada, et kui et see on halb sõnavõtt, kohatu sõnavõtt, sellel pole mingeid seoseid sellega, kuidas Eesti ja Soome on seni omavahel läbi saanud." Ma saan öelda, et vabandus, mida Mart Helme ütles, tundus mulle siiras, et ta ei pea heaks ega õnnestunuks seda, mis ta ütles," lisas Ratas.

Urmas Kruuse nimetas Mart Helmet riigikogu ees "Eesti suurimaks sitaviskajaks." Riigikogu esimees Henn Põlluaas juhtis tähelepanu reformierakondlase keelepruugi sobimatusele. "Palun protokollis asendada sõna "sitt" sõnaga "sõnnik", vastas Kruuse.

Riigikogu infotund
Infotund lõppes.
Jüri Ratas: "See oli muidugi solvang, seetõttu ka minister ju vabandas."
Mart Võrklaev tõstatas taas Mart Helme solvangu Soome peaministri suunal. "Kuidas seda teksti nüüd mõistate, on see solvang või tunnustus?"
Jüri Ratas ei nõustu, et ministri seisukoht on valitsuse seisukoht. Ta kinnitas, et tal on piirid.
Taavi Rõivas: "Jüri, sa ütlesid enne, et sa ei nõustu Mardi tsitaatidega ja ma usun sind. Kuidagi ei saa eirata, et just sinu tegevuse tõttu on Mart Helme sõnadel eriline kaal. Sina otsustasid, et Helmest saab sinu valitsuse liige. See sõnum, mida edastab valitsuse liige on igal juhul Eesti seisukoht."
Ratas: "Selle iroonia või halvustamisega ma kaasa ei tule. Nii nagu sind, on ka teda valitud riigikokku. Lähtume sellest, et inimesed on andnud paljudele isikumandaadi, ringkonnamandaadi, mõned on tulnud ka läbi asenduse. Need programmid, mida reklaamisite, ju nende rakurss on natuke teine."
Sikkut märkis, et tundub, et Helme pole ise enda tööga rahul ja ka inimesed pole tema tööga rahul. Oleks õige Sikkuti hinnangul leida roll, kuhu Helme sobiks. Lisaks on sotsiaalse rehabilitatsiooni teenused Eestis olemas. Sikkut märkis, et Helme on täitnud paljusid töökohti, seega on ta võimekas. 
Jüri Ratas: "Me kedagi ei jäta maha, neid, kes on nõrgemad toetame ja neid, kes vajavad abi, toetame. Meie maailmavaade on üsna sarnane. Kui sa küsisid, et Mart Juur püüab ka aidata kaasa Eesti ja Soome ühenduse tugevdamisele, siis ma kiidan Mart Juurt. Minna kellegi vastu... Poliitikas on seda olnud."
Sikkut uuris, kas sidust ühiskonda luuakse Helmede vastu kokku liimimisega. 
Jüri Luik: "Vahel olen üllatunud, sest minu arvates väga paljud tema avaldused ei käi kokku suursaadiku tiitliga. Ta oli ka Eesti välisministeeriumi poliitikaala asekantsler. Seetõttu ma ei saa tihti aru, mis on see element. On see improvisatsioon või... Mul on selge see, et Mart Helme tajub, mis probleeme need avaldused tekitavad."
Riina Sikkut: "Piirdun Urve Tiiduse ja Mart Juure tsiteerimisega. Tiidus ütles, et sidus ühiskond on koos justkui liimiga, mis toob inimesed kokku. Näiteks Mart Juur alustas pühapäeva õhtul soomlaste ees vabandades."
Mihkelson: "Isegi, kui ministrid on naljaninad, nagu ütlesid, siis see mõjutab ka liitlassuhteid. Eesti Soome kriis on olnud maailma ajalehtedes väga loetud. Süüdistatakse opositsiooni Eesti mustamises, aga see nii pole. Mart Helmele on antud suursaadiku tiitel. Kuidas sulle tundub, kui hästi ja väärikalt ta selle tiitliga ringi käib?"
Kallas: "Väidate, et kaitsejõul pole poliitilisel jõul mõju." Jüri Luik nõustus. 
Luik: "Mul on õnnestunud kaitsepoliitikast EKRE eemale hoida. Mul pole EKREt õnnestunud kommentaaridest eemale hoida, mida siseminister levitab."
Siim Kallas küsis Jüri Luigelt, kas tal on õnnestunud EKRE Eesti kaitsepoliitikast eemal ja kas see on probleem. 
Ratas: "Te teate, et enamusega neist tsitaatidest ma kuidagi ei nõustu. Ma ei arva, et Eesti riik on sellisel kursil."
Ligi uuris, mida teeb Ratas, et olukord likvideerida. 
Jürgen Ligi tsiteerib Mart Helmet: "Pimeduses tegutsevad eriteenistused, mille üle puudub sisuline kontroll. Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon tegeleb vaid ninanokkimisega."
Jürgen Ligi ütles, et Mart Helme kommenteeris, et Eestis on kantslerite valitsus, mis moonutab ideid, on uus feodaalne kiht. 
Ratas ei täpsustanud, kus ta piir on. 
Juske: "Kus on Teie jaoks see piir?" 
Ratas: "Ei, ma pole trügija tüüp ja toolist kinnihoidja. Mulle läheb korda Eesti käekäik. Igal asjal on ühel hetkel piir, aga see on ka minul olemas."
Jaak Juske tõi teemaks taas Kersti Kasljulaidi väljaütlemise valitsuse kohta. Juske küsis Mart Helme kohta. "Millal see jama lõppeb ja millal vabastate ta ametist või kavatsete minister olla ükskõik, mis hinnaga?"
Jüri Luik kordas, et Eestil on üks peaminister korraga. 
Karnich lisas, et Helme on rünnanud kõiki välispartnereid, vaid Venemaad veel mitte. "Kas pole mõelnud, et peaks suhtlema peaministriga sellest, et Eesti julgeoleku huvides oleks aeg teha üks juhtimisotsus?"
Jüri Luik ütles, et kaitseministrid on külmaverelised ja peavad minister Helmet pigem naljaninaks. "Pole tähendanud otsest reaktsiooni väljaütlemistele. Meil endal on väga ebameeldiv ja pole kahtlust, et see Eesti imagole mõju avaldab."
Heiki Kranich: "Paraku on valitsuses minister, kes rahvusvahelist julgeolekut üritab õõnestada partnerite vahetute solvamise teel." Kranich uuris mainekahju ja rahvusvahelise koostöö õõnestamise kohta. 
Tanel Kiik märkis, et II sammas vaesuspiiril eakate muret. "Kui ütleme, et tulge sambast ja võtke hoolduskindlustus, siis kutsuksime inimesi lahkuma, mida me teha ei taha. Kindlustus peaks olema solidaarne, minu hinnangul kohustuslik."
Annely Akkermann märkis, et Kiik vaatab ilmselt murega, kuidas 43 protsenti vanemaealistest elavad suhtelisuse vaesuse piiril, kuid hooldekodud küsivad 800 kuni 1000 eurot. 
Tanel Kiik ütles, et riigi roll on pakkuda inimestele vajalikke teenuseid ning selleks on vaja koguda vastavaid tulusid. Kiik toetab eraldi maksu hoolduskindustuse tarvis. 
Kiik: "Valitsus pole hoolduskindlustusmaksust rääkinud. Üks idee on riigi täiendav rahaline tugi koos KOVi suurema panusega, teine variant teenuste ülevõtmine riigi poolt, kolmas ettepanek on hoolduskindlustusmaks."
Kiik ütles, et turul on vähem hoolduskohti, kui vaja. Puudu on umbes 50 000 kohta. 
Helmen Kütt räägib hoolduskindlustusest. 
Ratas: "Ega vabariigi president pole seda valitsust algusest peale toetanud, on teinud mitmeid ettepanekuid, keda tuleks valitsuses välja vahetada. Meil on üks peaminister korraga. Kõik inimesed on võrdsed, olen sellega päri. Ja ma väga loodan, et Teie kasutate ka seda põhimõtet oma poliitilises retoorikat. Et kõik inimesed ja erakonnad on võrdsed. Sekkumine välispoliitikasse, ma igal juhul nõustun, et ministri väljaütlemine oli kohatu ja negatiivne ja ma ei saa öelda, et see pole jätnud plekki või jälge. Jõulukingituse juures tulen tagasi oma palve juurde, see on poliitiline konkurents."
Mihkelson: "Sellel esmaspäeval andis president pikema intervjuu, milles ta ütles, et valitsus seab ohtu seaduspügala, mille ees on kõik inimesed võrdsed." Mihkelson tsiteeris Postimehe intervjuud. "Kas võiksite teha Eesti rahvale toreda jõulukingituse ja see valitsus laiali saata? Lõpetada häbi tegemine, mida igapäevaselt peame pealt nägema rahvusvahelisel tasandil?"
Ratas loeb taas ette statistikat. 
Ratas: "Opositsioon ütles teise pensionisamba kohta, et see on lammutamine, meie ütleme, et see on vabatahtlikuks muutmine. Mina mitte kuidagi ei saa nõustuda, et reform on II pensionisamba lammutamine."
Tiidus uurib, kuidas aitab apteegireform kaasa sidususele. 
Ratas ütles, et Eestis on paranenud jõukuse kasv ja ebavõrdsuse vähenemine, kasvanud on mediaan- ja keskmine palk. Ratas räägib palgakasvust ja lastetoetuse tõusust. "Sidususe kasv... Selle üle võib debateerida, aga seda näitavad ka viimased uuringud näiteks kodanike suhtumine eestlusesse, identiteeti, turvatundesse."
Jüri Ratas: "Nii ma tõesti ütlesin kaheksa kuud tagasi, et sidus ühiskond on minu jaoks oluline ja see pole muutunud. Kõigepaelt selline üldvastus on see, et Teie küsimuse alatoon on see, et sidusus pole suurenenud, lõhed on kasvanud, inimesed protestivad. See on üks pool. Teine pool on see, kus ma kohtun inimestega ja öeldakse, et toetatakse koalitsiooni. Jutt on EKRE kohta. Ma arvan küll seda, et sidus on see ühiskond ka siis, kui inimesed valivad siia mõne arvu erakondi, aga kõik need erakonnad on võimelised olema mõlemat pool joont."
Urve Tiidus: "Kõneldes võimuliidust ütlesite, et eesmärk on luua sidus ühiskond. Lubasite võimuliidu nimel töötada sidusa ühiskonna nimel. Selle kaheksa kuu jooksul on olnud mitmeid olukordi, mis on kaasa toonud vabandamisi, klaarimisi, klattimisi. See sõna on asendunud sõnaga "vabandust". Mida olete kaheksa kuuga sidususe nimel ära teinud?"
Kiik: "Olen kampaaniast rääkinud Eesti Apteekide ühendusega. Paljud peavad seda kampaaniat kohatuks. Võib-olla mõni ministeerium alustaks isegi kohtuteed kampaania laimu tõttu."
Kiik: "Olen teadlik kampaaniast ja see on hirmutamine, et avaldada survet. Kui meil oleks tuhat apteeki, kas turg oleks siis parem? Kõik saavad aru, et apteekide arv üksinda pole piisav, kas ravimite kättesaadavus on tagatud või ei."
Mart Võrklaev: "Külastasin hiljuti Tõnismäe apteeki ja seal oli kalender, kus oli tekst, et 107 päeva pärast ähvardab seda apteeki sulgemine ebaõnnestunud apteegireformi tõttu. Minu jaoks oli sellise info lugemine kesklinnas ebameeldiv, see on inimeste põhjendamatu hirmutamine. Kas olete kampaaniast teadlik ja kas Teil on võimalik sellesse sekkuda?"
Kiik: "Sajaprotsendilist kindlust muidugi anda ei saa. Pigem tuleks reform jagada etappideks, et näidata, et apteegiteenus on tagatud, andes seelävi 
Kiik: "Sajaprotsendilist kindlust muidugi anda ei saa. Pigem tuleks reform jagada etappideks, et näidata, et apteegiteenus on tagatud, andes seeläbi võimaluse proviisoritele enda apteekide loomiseks."
Pikhof uuris, kuidas valitsus jälgib, et ketiapteegid näiteks poole aasta pärast siiski seadust järgivad. 
Tanel Kiik: "Tõesti 2014 reform vastu võeti ja muudatuste suunas liikumine on toimunud aeglaselt. Ei tehtud vahetähtaegu ja rakendusakte. Kindlasti tagantjärgitarkusena olnuks õige juba 2014 aastal kehtestada selged vaheetapid, mis kuupäevaks tuleb anda omandisuhete muutmisest, esmalt haruapteekidega ja nii edasi. Seda planeeriti, aga ainus vahetähtaeg lükati eelmise koosseisu poolt edasi. Küsimus tundub olevat suunatud valele inimesele, aga tean seda, et varem juhtis valdkonda SDE esindaja, samamoodi võiks küsida, kus olid rakendusaktid. Kolmveerand aasta jooksul olen teemaga kuid tegelenud, kohtunud erinevate osapooltega."
Pikhof: "Kuluaarides räägitakse uuest eelnõust. Mis te seni olete teinud, et reform lõpule viia?"
Heljo Pikhof: "Ümberkorralduseteks on apteegireformi puhul antud viis aastat. Oleme reformi lõpus. Viie aastaga on suurem osa tööst ära tehtud, proviisorid on hakanud apteeke pidama, aga hulgimüüjad ei kavatsegi oma apteeke loovutada, teisisõnu seadust täita. Jämedat otsa ei taha nad käest anda. Tegu on huvide konfliktiga, kui hulgimüüja müüb oma laost sobiva hinnaga iseenda apteeki. Kes sellest kaotab, loomulikult ravimite ostja. Näiteks haiglad, kes peavad tegema hanke, saavad kümme protsenti ravimeid odavamalt."
Luik: "Kõik see, mis puudutab julgeolekut ja kaitseministeeriumit, meil on väga lai rahvusvaheliste sidemete võrgustik. Ma ei tunne kolleegidega kohtudes, et nende suhtumine Eestisse oleks kuidagi muutunud."
Kert küsis, mis saab sellest, kui riik peab pidevalt vabandama ühe ministri tõttu.
Jüri Luik: "Kõige parem on muidugi, kui president ise tõlgendab enda sõnu. Pealkirjana oli see tugevalt välja toodud, intervjuus oli ta siiski täpselt kirjeldanud seda teemat. Ühena julgeoleku eest vastutavana võin öelda, et minu arvates on Eesti kaitstud ja julgeolek tagatud. Kui küsid Eesti rahvusvahelise imago kohta, siis ei ole kahtlust, et rahvusvaheline pilt meist on üks tähtis julgeoleku element ja see on kohati kannatada saanud. Viimane intsident, mis puudutas Helme väljaütlemisi Soome peaministri suunal, oli kahtlemata ülimalt negatiivne ja kahetsusväärne."
Marko Mihkelson: "Oleme jõudnud olukorda, kus vabariigi president avaldab arvamust, et Jüri Ratase juhitud valitsus on oht Eesti julgeolekule ja põhiseaduslikule korrale. Rahvusvaheliselt küsitakse, miks president nii tõsist arvamust väljendab. Ehk püüad natuke meile mõtestada, mis on viinud vabariigi presidendi sellise arvamuseni?"
Jüri Luik: "See on tõepoolest üks väga oluline osa kaitsesfääri toimimisest, et meil on võimalik tänu kõigi Teie toetusele arvestada kahe protsendiga SKP-st. Tänu sellele märkimisväärsele summale iga aasta on selge, et meie tegevus peab olema planeeritud. Meil on see privileeg teha pikaajalist planeerimist. 2021-2030 plaani ettevalmistav faas käib. Tahame uuel kevadel tulla riigikaitse komisjoni neid teemasid käsitlema."
Johannes Kert: "Juba ongi planeerimisel pikaealine kaitsejõudude kava ja millised on Teie põhipostulaadid selle kava arendamisel?"
Ratas rääkis, et oli ruumis, kus koalitsiooniloomise otsuseid tehti. "Pole kunagi pannud kätt ette headele inimestele, et ärge tulge Keskerakonda," sõnas Ratas. Ratas süüdistas hoopis Reformierakonda liikmete sundimises. "Suhtumised ongi erinevad, üks on jõuline käsuliin, teine on läbirääkimine."
Kruuse: "Küsimus on selles, kes kontrollib ravimihinda. Kas proviisorid või hulgimüüjad. Üks asi mind eile üllatas, kui seda eelnõud menetleti. Kui küsisime, kes selle eelnõu on kirjutanud, siis sellele ei osatud vastata. Teine üllatus oli see, et sotsiaalminister Tanel Kiik on osalenud aruteludel, mida Sibulaja Möldri juhtimisel läbi viidi, aga sinna pole tulnud ühtegi ettepanekut. Sotsiaalministeeriumi kaasamine on olnud vähene. Kas olete rahul, et ministeerium on sellisel määral kaasatud ja kas Kiik pole jäetud relvadeta?"
Kruuse märkis, et Keskerakonna saadikud on tunnistanud, et neid sunniti koalitsiooni poolt hääletama, mis praegu valitsuses istub. 
Ossinovski uurib, kas proviisorinõue jääb või see proovitakse tühistada. 
Ossinovski täpsustas, et ta ei öelnud, et eelnõu oli ärimeeste poolt algatatud, hoopis palavalt armastatud. 
Jüri Ratas: "Kõigepealt mõned täpsustused. See eelnõu algatati kolme fraktsiooni poolt, EKRE, Isamaa ja Keskerakonna poolt. See on päris võimas pealkiri, mis sa paned sellele, et algatati ärimeeste poolt. Need kolm erakonda on valitud siia koosseisu. Ma arvan, et selline sildistamine ei ole hea. Nüüd teiseks, sa tood välja siin mõned riigikogu liikmed, ma saan aru, et Priit Sibula ja Tõnis Möldri ja ütled, et ärimehed on dikteerinud või süüdistad korruptsioonis. Tead väga hästi, et sellised süüdistused on väga tõsised. Kui sul on need andmed, siis sa pead tegutsema või ütlema, et see oli laim ja võtad tagasi."
Ossinovski uuris, kas ärimeeste huvisid asub koalitsioon uuesti kaitsma.
Jevgeni Ossinovski uurib ravimipoliitika kokku. "Eile kukkus läbi ravimiseaduse eelnõu, millega oleks kinnistatud tänane turusituatsioon, mis ei taga patsientidele optimaalset ravimihinda. Tänases Eesti Päevalehe intervjuus jäi mulje, et tundsite end ebamugavalt. Mis Teie seisukoht selles küsimuses on? Ühelt poolt ütlesite, et pole sellesse süvenenud, teisalt olete kohtumistel osalenud ja Teile on oluline, et ravimite hinnad oleksid kättesaadavad patsientidele. Sellest lähtuvalt tunnete ilmselt Tanel Kiigega rõõmu, et ärimeeste huvid kukkusid läbi. 
Hakatakse arutlema olukorrast riigis. 
Jevgeni Ossinovski: "Kaja Kallasel oli vägagi protseduuriline küsimus, kuna arutelu räägib, mil moel riigikogu istungeid läbi viiakse. Ma arvan, et on kohane lasta kolleeg Kaja Kallasel öelda, mis tulemus oli."
Jüri Jaanson: "Kuidas saavad riigikogu liikmed protesti väljendada?"Põlluaas: "Saate esitada avalduse riigikogu juhatusele."
Kruuse: "Austatud riigikogu esimees, palun protokolli huvides asendada sõna "sitt" sõnaga "sõnnik"."
Kaja Kallas kommenteeris vanemate kogu arutelu, aga Põlluaas räägib temast üle. 
Kaja Kallas soovis küsida, aga Henn Põlluaas ütles, et ilmselt pole tegemist protseduurilise küsimusega ja ei lubanud küsida. 
Henn Põlluaas ütles, et tegemist pole protseduurilise küsimusega, aga ühisel meelel jõudis vanemate kogu otsuseni, et kõik peavad jääma riigikogus viisakuse piiridesse.
Ossinovski uuris, kas vanemate kogu on kirja pannud sõnade loetelu, mida ei tohi kasutada, viidates korrale, kui Mart Helme kutsus valitsuse liikmeid ajusurnuteks. 
Kruuse: "Maakeeles on sitt ja sõnnik sama, aitäh:"Põlluaas: "Päris sama see ei ole."
Kaja Kallas tõstatas varasemal koosolekul teemaks keelekasutuse, märkis Henn Põlluaas. "Teie sõnakasutus ei ole siin paslik, mida võiks heaks kiita. Kui kasutate tsitaate, kasutage õigeid sõnu, mitte väljenduda solvuvalt," teatas Põlluaas Kruusele. Ta ütles, et poliitikud peavad suhtuma üksteisse lugupidamisega.
Jüri Ratas loetleb üle Eesti ja Soome koostöösuhteid. 
Ratas: "Tulles küsimuse tuuma juurde tagasi, ma ütlesin seda ka Kaja Kallasele, et ma ei saa kuidagi öelda, et see on midagi paremat kui kohatu sõnavõtt. See nii on. Ma ise mõtlen selle peale, et kui palju me oleme Soome riigiga teinud ühiseid koostöötegevusi. Olgu selleks kultuurifondi loomine Eesti ja Soome vahel. Olgu selleks tõsised arutelud."
Jüri Ratas: "Oma väikese kogemusega Eesti poliitikas ma ei oska öelda, kuidas Eesti kangema töömehe võistlusi korraldatakse. Võite võtta Mart Helmega stardijoonele."
"Kui tere peretuttav sõimab näo täis ja teie võtate ta järgmisel korral jälle vastu, siis kaua võib see jätkuda," uuris Kruuse.
Kruuse ütles, et eile väitis Helme, et ta on Eesti kõige kõvem töömees, on kõige rohkem sitta visanud ja põldu kündnud. "Sellega ma nõustun, et valitsuses pole olnud suuremat sitaviskajat kui Mart Helme."
Urmas Kruuse: "Kindlasti ei ole seaduses kirjas kõike, mis puudutab ühe ministri käitumist. See, mida Mart Helme oma käitumisega tegi, on see, mida seaduses kirjas polnud. Eilsel hääletusel oli kordades tugevam tähendus kui mõnel seaduspügalal."
Jüri Ratas räägib Mart Helme tituleerimisest asepeaministriks ja leidis, et seda terminit kasutab opositsioon. "Mittejuriidiliselt on hea põhjendus, et riigikogu enamus ei usalda ministrit, aga seaduspügal ütleb, et riigikogu ei usalda ministrit, kui nii hääletab 51 häält. Kuna eile seda polnud, siis umbusaldus kukkus läbi."
"Millal teete ettepaneku vabastada ametist minister, keda ei usaldata?" uuris Kallas, viidates häälteenamusele umbusaldusel. Siiski oli vaja 51 häält, et Helme umbusaldamine läbi läheks. 
Esimesena arutatakse riigikogu infotunnis Eesti ja Soome suhete kohta. Kaja Kallas uuris Mart Helme umbusaldushääletust, mille puhul 44 saadikut umbusaldasid Helmet, 42 hääletasid Helme poolt. "Enamus saadikutest ei usalda ministrit," märkis Kallas.