Esimesena alustatakse haiglate, kiirabide ja perearstikeskuste tervishoiutöötajate vaktsineerimisega Ida-Virumaal, Tallinnas ja Tartus ning alates tulevast nädalast järk-järgult juba üle Eesti.

Esimese COVID-19 vaktsiini sai täna kell 11 Kohtla-Järvelt pärit 24-aastane arst dr Jelena Rozinko. Lähipäevil vaktsineeritakse Ida-Viru Keskhaigla 130 tervishoiutöötajat, esimestena saavad vaktsiini COVID-19 patsiente ja erakorralisi haigeid käsitlevad meditsiinitöötajad ning COVID-19 osakondade tugipersonal.

Eile varahommikul jõudis Eestisse esimene COVID-19 vaktsiini saadetis, milles oli 9750 vaktsiinidoosi 4875 inimese vaktsineerimiseks. Täna toimuvad Eestis esimesed vaktsineerimised Ida-Virumaal, Tartus ja Tallinnas ning alates tulevast nädalast järk-järgult juba üle Eesti.

Dr Jelena Rozinko on Kohtla-Järvelt pärit noor arst, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli ning astunud sügisest residentuuri. Juba kevadel töötas ta abiarstina Ida-Viru keskhaiglas COVID-19 haigetele mõeldud EMOs. See aitas tal veenduda, et nakkushaiguste valdkond pakub talle suurt huvi ning septembrist on ta tegutsenud arst-residendina COVID-19 osakonnas.

„Praegusel ajal on haiglas väga palju tööd ja tunnen kogu aeg, et täidan just endale määratud missiooni,“ ütles dr Jelena Rozinko. „Vaktsiinide kirgliku fännina väärtustan väga seda, et saan Eestis esimesena SARS-CoV-2 vastase vaktsiini.“

Kell 12 algas arstkonna vaktsineerimine Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskliiniku polikliinikus. Süsti sai ka Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimees dr Arkadi Popov.

COVID-19 vaktsineerimise eesmärgid on kaitsta riskirühmi, kellel on suurem tõenäosus nakatuda või kelle nakatumisel võib haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja vähendada COVID-19 põhjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, vähendada koormust tervishoiusüsteemile ja majandusele ning kindlustada ühiskonnaelu normaalset toimimist.

Ida-Viru Keskhaigla juhatuse esimees Tarmo Bakler märkis vaktsineerimise algusele eelnenud sõnavõtus, et Ida-Viru Keskhaigla on osa Eesti haiglavõrgust ning on loomulik, et COVID-patsiente ravivad meedikud on koos teiste meditsiinitöötajatega esimesel päeval vaktsineeritavate seas. „Töötajate kaitsmine on oluline ja seetõttu on Terviseameti otsus alustada vaktsineerimist just suuremat COVID-19 haigete ravikoormust kandavatest haiglatest igati mõistetav. Samas peab tõdema, et vaktsineerimise algus ei muuda koheselt üldist olukorda – jätkuvalt on vajalik nii haiglas kui ka kõikjal mujal järgida tänaseid nakkuse vältimise reegleid,“ ütles Bakler.


„Ootasime kogu aasta toimivaid COVID-19 vaktsiine, et pöörduda tagasi võimalikult harjumuspärase elu juurde. Vaktsineerimisega alustamine tähistab koroonaviiruse pandeemia lõpu algust. Samas teame, et olukord ei parane üleöö,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Me ei tohi kaotada valvsust, vaid peame jätkama kõigi viiruse tõkestamise reeglite järgimist – pesema käsi, hoidma distantsi, püsima haigena kodus ja kandma siseruumides maski kuni oleme üheskoos viiruse leviku kontrolli alla saanud.“

COVID-19 vaktsineerimine on vabatahtlik ja 2021. aastal kõigile inimestele tasuta. Esmajärjekorras võimaldatakse vaktsineerimist tervishoiutöötajatele ning tervishoiuasutuste töötajatele, hooldekodude töötajatele ja elanikele ning üle 70-aastatele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel võib tervise tõttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem. Niipea kui Eestisse jõuab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine võimaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtrühmadele ja kogu elanikkonnale.

„Vaktsineerimisega kaitsevad meedikud mitte ainult iseennast, vaid ka oma lähedasi ja patsiente. See puudutab näiteks eakaid vanemaid ja vanavanemaid, kelle puhul COVID-19 haigus võib kulgeda raskelt, vajada pikaajalist haiglaravi või lõppeda sootuks saatuslikult,“ ütles Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine dr Le Vallikivi. „Kaitseme ennast vaktsineerides ka oma patsiente, kellel on kindlasti julgem perearstikeskust külastada, teades et arstid ja õed on vaktsineeritud – samuti annab see inimestele kindlustunde, et vaktsiin on tõhus ja ohutu.“

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme, ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul jõuab kliinikumi 1000 COVID-19 vaktsiini doosi, mis võimaldab esimeses järgus vaktsineerida 500 kliinikumi tervishoiutöötajat. „Kliinikum on seadnud eesmärgiks võimaldada COVID-19 vaktsineerimine kõikidele töötajatele, ent seniks kuni uued tarned Eestisse jõuavad, lähtume põhimõttest, et esimestena vaktsineeritakse nn eesliini ehk COVID-19 patsientidega vahetus kontaktis olevaid töötajaid. Nii saame kaitsta tervishoiutöötajaid, aga ka teisi patsiente haiglas ning takistada viiruse levikut haiglaruumides,“ selgitas dr Kotsar.

Eestisse esimese vaktsiinina jõudnud Pfizer/Biontech COVID-19 vaktsiin Comirnaty tagatakse haiglate, kiirabi ja perearstikeskuse töötajatele. „Kliinikumi 20 esimest töötajat, kellel vaktsineerimine läbi viiakse, on COVID-19 intensiivravi osakonna meeskonnast, kelle igapäevatöö on tagada ravi kõige kriitilisemas seisus olevatele patsientidele,“ rääkis dr Veronika Reinhard, COVID-19 intensiivravi osakonna juhataja ning kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna liige. „Osakond, kes on alates märtsikuust näinud, kui organismi laastav võib SARS-CoV-2 viirus olla, on vaktsiini saabumisest lootusrikas,“ lisas dr Reinhard.

Vaktsineerimist viib kliinikumis läbi infektsioonikontrolli teenistus ning ülejäänud töötajate vaktsineerimine algab 30. detsembrist. „COVID-19 vaktsiini toimel tekivad organismis antikehad, mis omakorda tagavad immuunsuse antud viiruse suhtes. Immuunsuse tekkimiseks on vajalik teha kaks vaktsiinidoosi 21-päevase intervalliga. Lõplik efektiivsus saavutatakse 7 päeva pärast teist vaktsiinidoosi,“ selgitas dr Matti Maimets infektsioonikontrolli teenistusest.

„Loodame, et kõik Eesti elanikud mõistavad vaktsineerimise olulisust võitluses COVID-19-ga ning et vaktsineerimine saab võimalikuks võimalikult suurel hulgal elanikel. Seniks on endiselt võtmetähtsusega iga indiviidi roll viiruse leviku takistamisel – hoida distantsi, hoolitseda kätehügieeni eest, kanda maski ning haigena püsida kodus,“ rõhutas dr Kotsar.