OTSEPILT - ja BLOGI | Valitsuse pressikonverentsil annavad aru Jüri Ratas, Martin Helme ja Tõnis Lukas

 (174)

Valitsuse tänasel pressikonverentsil osalevad peaminister Jüri Ratas, rahandusminister Martin Helme ning kultuuriminister Tõnis Lukas. Kell 12 algavat pressikonverentsi saab jälgida otsepildi ja -blogi vahendusel Delfi portaalis.

Valitsuse pressikonverents
Postimees: Uurin, mis seis on riigi peaprokuröri valimisega ja kas Perlingu jätkamine pannakse hääletusele?Ratas: Seis on töine. Nagu kord ette näeb, ootame justiitsministeeriumi ettepanekut. 
Kanal 2: Kuidas see Ukraina kodanike kontrollimine hakkab välja nägema, hakkate jälitama, kas inimene käib koolis? Piirarvu tegite samuti pooleks, mis see tähendab?Ratas: Mis jälitama? Ei hakka me kedagi jälitama. Seda kontrollib siseministeerium. Piirarvust - me oleme kokku leppinud, et piirarvu me ei vähenda, aga me pole kokku leppinud, et me selle üldse ära jätaks. Me teame, et see piirarv on siin täis saanud päevadega, midagi pidi sellega tegema. Helme: Iga riigi kohustus on kontrollida, kes meie riigis kohal on. Kui inimesed rikuvad oma siinviibimisluba, siis nad saadetakse välja. 
Helme: tahame, et poliitline juhtimine läheks nende arengukavade ja visioonide puhul kõik kokku. Et see oleks kõige kõrgemal kohal riigis.
Aktuaalne kaamera: Mind huvitab volituste andmine riigikantseleile? Mida see õigupoolest tähendab?Ratas: Mind see ka huvitas! Meil tuleb luua - nii nagu president ütles - silmapiiri taha vaatav riik. Võtame tõsiselt nüüd, kõik need põhiasjad, programmid, visioonidokumendid. Eks seda virr-varri on väga palju olnud ja järjest rohkem on see muutunud kvaliteetsemaks. Me soovime seda, et kui me teeme pikaajalisi visioonidokumente, et need midagi tähendaks ka. Kas Postimees ei küsigi täna midagi?
TV3: Paluks täpsustuks teie lausele "teame kelle käes on raha, aga kuidas kurat me raha kätte saame, ei tea".Helme: Lubage mul kalambuuritseda. Need tulud on oma elu hakanud elama, keegi on need oma kuluks arvutanud. Kõik mis on sinu oma, on meie oma, aga kõik mis on minu oma, on minu oma. Keegi varmalt raha ei paku.
Õhtuleht: Mis ettepanekuid siis ikkagi eelarve kärpmiseks on?Helme: ma enne lõpetan selle sinise diisli teema. Üritatakse jätta muljet, et põllumeestele püütakse vähendada kütuse kasutamise võimalust, me räägime eelkõige meetmetest pettuste vähendamisest. Me täna hakkame üle vaatama kärpekohti. Teisipäeval rääkisime ministritega võimalike kärpekohtade kohta. Me oleme umbes poolel teel nende numbritega. Eks me kõik teame, kust kokku hoida, aga kuidas see raha sealt kätte saada? Kas me lisaks tahame mõned asjad järgmisel aastal ära teha, mis on poliitiliste lubaduste elluviimine, millel on hinnalipik, aga see eeldab, et me suurendame seda 50 miljoni kärpekohta. 
Delfi: Lauri Lugna ja Meelis Münt võivad ametist ilma jääda. Olete sellest kuulnud?Ratas: kuulen sellest esimest korda. 
Delfi: Eesti plaanib keelata Huawei seadmete kasutamise. Miks ja millal me seda teeme? Ratas: Maailm arutab seda, aga me ei aruta seda läbi pealkirjade, aga läbi meie ettevõtete. Ma ei saa eitada, et see teema on meil arutelu all olnud, aga siin teatud muutusi tuleb.
Kanal 2: Kas järgmise aasta eelarves kaalutakse ka kütuseaktsiisi langetamist? Teine küsimuse pool on erimärgistatud kütuse soodustuse kaotamine? Helme: Diisli osas puudutav on nii, et oleme rääkinud erinevate turuosalistega. Saame erinevaid arvutusi koguaeg, osad ütlevad, et kui me langetame diisliaktsiisi, siis on kas miinus 20 miljonit eurot, ja sama ka vastupidi. Küsimus tuleb sellest, kas suured rekad tulevad Eesti turule tankima või mitte. Konjuktuuriinstuudis on see teemal laual. Eelarves me diisli aktsiisi langetamist hetkel ei kaalu. Mis puudutab erimärgistusega diisli kasutamist. Mul on kurb tõdeda, et siin on mingi paanika õhutamine. Erimärgistusega kütusega toimub pettusi, millele me peame piiri panema. Ma kavatsen juhtida maksuameti tähelepanu sellele. On vaja kontrollid peale panna ja muutuda agressiivsemaks. Kütuse ladustamine on reeglite vastane, nagu mõned põllumehed seda teevad. Riigipoolne surve ei jää tulemata. 
Küsimustevoor.Sven Soiver, TV3: Kultuuriminister, olete lubanud kultuuritöötajatele palgatõusu. Rahandusminister nüüd ütles, et see saab tulla vaid siis, kui te mujalt kokku hoiate. Kust see tuleb?Lukas: Mina oma eelarve koostamise perioodist ei tea, et ma oleksin julgenud lubada palgatõusu. Ma näen praegu postiivseid märke eelarve protsessis, et me ei pea rääkima palgakärbetest. Praegu käib eelarve tasakaalustamine, siin on edusamme. Kui tulevikus rahaline olukord paraneb, siis miks mitte. 
Muinsuskaitseamet on kuulutanud välja uue vooru ehitusmälestise restaureerimiseks. Raha leitakse reservfondist, sel aastal 1 miljoni euro väärtuses. "Me peame oma muinsusi hoidma, kõik huvilised saavad oma taotlusi esitada kuni 30. oktoobrini."
Lukas avaldab lootust, et Eestisse pöördub enam inimesi tagasi sel aastal kui mullu
Lukas räägib nüüd rahvastikuministri punktist: Soome-Eesti noored tegid ESTO sel suvel. Korraldusgruppi toodi uusi inimesi. Meil on aastaid olnud rahvuskaaslaste programm. Rahvuskaaslaste eest võitlevad siin teised riigid ka, kes teevad seda tihti jõu ja ähvardustega, kes tunnevad, et nad peavad neid kaitsma. Aga meie mõte on rahvuskaaslasi mobiliseerida. Meie kasutame seega mõistet "eestlus". 
Lukas: teine edulugu on sündimas, sest riigikontroll auditeeris ka täiskasvanuid. Need on keelemajad ja nende käivutumine. Huvilisi on väga palju, käivitatud on õpetajate koolitamine. Lisaks sellele keeleõpe ei toimu ainult kursustel, aga ka eesti keele majad Tallinnas ja Narvas annavad võimaluse luua keelekeskkond. Keelekeskkonda on võimalik imiteerida, kui seda kodus alati pole. 
Kultuuriminister Tõnis Lukas: keelekümblusklasside töö on üks suur edulugu. Nendes klassides õpivad venekeelsetest perekondadest lapsed. 
Helme: ma omalt poolt kommenteeriks kliimakomisjoni tööd. Need teemad olid väga suured, mistõttu me ei jõudnud kõikides asjadest rääkida. Meil on toodud lauale paber, millel on kirjas, et kliimaneutraalsuse hind on 16 miljardit eurot, siis mina ütlen, et meile kerkis ette müür. 16 miljardit kulutada lähiaastatel saab olla võimalik vaid siis, kui meil toimub raju hinna- ja maksutõus (4 miljardit riigisektorilt, 12 erasektorilt). Ma pole kindel, et me saavutame kliimaneutraalsuse lihasöömisest loobimsiega.
Helme: tõin kabinetti PPP teema. Kabinett oli väga konstruktiivselt kaasa mõtlev. Ma sõrmeotsaga tundsin positiivset tagasidet. Eestis on vaja infrastruktuuriprojektidega edasi minna, aga me ei saa selleks kasutada laenuraha. Selge soov on valitsusel olemas seda arendada. 
Rahandusminister Martin Helme: eelarve on pingeline, juba selletõttu, et meil toimus SKP revideerimine. Pilt ei läinud oluliselt halvemaks, aga mõned numbrid liikusid aastast aastasse, kokkuhoiusumma tuli sellele aastale. Me ei räägi koondamistest, aga me ei saa saata optimislikku signaali avaliku sektori palgatõusust (õpetajad, politseinikud)
SEI kliimaanalüüs valmib 19. september, sealt selgub edasi ka see 30. septembril, kuidas areneb meie põlevkivi poliitika. 
Arutelu all oli riigieelarvega seotud küsimused. IT-valdkonna vajadustest anti valitsusele ülevaade. Rahandusminister tõi arutelu alla võimalikud PPP projektid, mis võiksid olla alternatiivid suurte 2+2 taristute rajamisel. Arutelud täna jätkuvad. Riigieelarvest veel - see peab edendama perekondlikku Eestit, sidusust, vabadust ning targa Eesti põhimõtteid. Kuidas Eestil läheb välisdimensioonis? Tahan ka öelda siin, et Eesti järgmine volinik ja tema energeetikaportfell on kaalukas. See puudutab kõiki liikmesriike, soovin Kadri Simsonile edu. Otsus oli ka strateegilise juhtimise osas. See jääb riigikantseleisse, mis hakkab suunama riigi pikaajalist arengut.Eile tõstatatud küsimus, tänase valitsuse soov on Ukraina jätkuv toetamine. Idapartnerluse progamm on olnud väga oluline. Need jutud, mis käivad avalikkuse ees leiavad Normandia kohtumisel oma formaadi. Viisavabaduse küsimusest - siseminister ka ütles eile, et Eesti on Schengeni ruumiga liitunud, mistõttu töötatakse Euroopa komisjoni tasandil meie piiriga. Samas ma olen nõus, et me peame vaatama, kes meie riiki sisse tuleb
Ratas: Eesti Posti küsimus läheb valitsuskabinetis arutelule. Lisaks oli oluline Vähiliidu deklaratsiooniga liitumine, aga ma soovin siin ambitsiooni taset ja võib-olla ka kiirust tõsta - see, et meil on sõeluuringud erinevateks vähiliikideks on hea, aga neid peaks rohkem olema. Sotsiaalministrile tehti ülesandeks tulla välja vastava ettepanekuga novembris. 
Pressikonverents algas. Ratas alustas sellest, et kohtus Kert Kingoga Eesti Postiga. "Konkurentsiamet tuli välja teatega, et pannakse kinni 30 postkontorit ning lisaks oli seal kirjas, et miinimumist vähem ei tohiks postkontoreid olla."