Valitsuse iganädalasel pressikonverentsil küsiti peaminister Jüri Rataselt kõige enam kärpevajaduste kohta riigiasutustes ning eile palju arutletud teemal, kas politsei- ja piirivalveamet peab hakkama töötajaid koondama. Ratas sõnas, et sisejulgeoleku ja meditsiini arvelt ei ole valitsusel plaan koondamisi teha.

"Oleme korduvalt öelnud, et turvalisuses, meditsiinis, siis me ei lähe koondama. Me pole ka riigieelarve strateegias öelnud, et hakataks koondama. Meie sõnu, on see, et kokkuhoidu tuleb teha, aga teatud valdkondades me pole sellega nõus," sõnas Ratas. Konkreetsematele sammudele plaanib valitsus otsa vaadata septembris, kui hakatakse arutama järgmise aasta riigieelarvet.

Välisminister Urmas Reinsalu ironiseeris, et politsei- ja piirivalveametil on alati olnud efektiivsed meetodid eelarvearuteludel osalemisel

"Pean tunnustama PPA-d. Eriti, mis puudutab eelarve koostamist, neil on oma strateegia. Lõpptulemused on saavutatud, eelarved on kasvanud. Nad on panustanud meie sisejulgeolekusse, aga see on impressive, kuidas seda on aegade jooksul suudetud teha," märkis Reinsalu ning avaldas tunnustust eelmistele siseministritele.

Valitsus kiitis heaks põhikooli riiklikest lõpueksamitest loobumise eelnõu ning andis rohelise tule kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt saavad edukalt eesti keele ja ühiskonnaõpetuse eksami sooritanud taotleda Eesti kodakondsust.

Ühtlasi teatas haridusminister Mailis Reps, et olukorras, kus riigieelarve kontekstis räägitakse pigem üleüldisest kärpimisvajadusest, ei ole tema mures õpetajate palgatõusu pärast ning võtab olukorda rahulikul. Pigem plaanib ta valitsusele (ja riigieelarvele) esitada ambitsioonikaid taotlusi.

"Meil pole ministeeriumis olnud ühtegi koosolekut, kus arutaksime müstiliste numbrite kärpimist. Aga me oleme arutanud, et kuidas me ministeeriumis ja allasutustest saaksime olla oluliselt efektiivsemad ja dubleerimist vähendada. Võin kinnitada, et ma pole andnud sellist tööülesannet. Ma võtan väga rahulikult. Pigem on ministeerium tulemas välja väga ambitsioonikate taotlustega, mis ei jää alla sotsiaalsüsteemile. Me tahame, et meil oleks mitte-eestikeelsetes klassides kõrgema koefitsendiga õpetajad, säiliksid väikesed maakoolid, tahame õpetajate palgatõusuks raha ja õppejõud võiksid paremini teenida," sõnas Reps.