OTSELOGI | "Suud Puhtaks": kaitsevõime tõstmiseks oleks kaitseväkke vaja tuua senisest enam ajateenijaid. Kuidas seda teha?

 (202)
Ajateenijad
AjateenijadFoto: Kollaaž

Eesti kaitsevõime põhineb kohustuslikul ajateenistusel. Pealekasvavad aastakäikud on aga järjest väiksearvulisemad ja ka ajateenistusest kõrvalehoidjate arv on aina suurem.

Kuidas kutsuda kaitseväkke rohkem noormehi ja noori naisi, arutavad saate "Suud Puhtaks" külalised. Kas meelitades või karistades?

Saates osalenud olid küllaltki ühel meelel, et kui kaiteväkke noori ka karistuste abil saadakse, siis ilma motivatsioonita on väljaõpet ikkagi väga keeruline läbi viia.

Ka kõlas nooremate tütarlastest sõnavõtnute seisukoht, et kaitsevägi võiks olla naistele kohustuslik. "Mehed ja naised pole füüsilisest küljest ajateenistuses tingimata võrdsed, kuid vahel nii siiski ka on," kõlas saates reserväelase Maria Abeli seisukoht.

Oluliseks faktoriks vaimse tervise säilitamisel ajateenistuse jooksul pidasid saates osalejad eelnevat ettekujutst sellest, mida ajateenistus endaga kaasa toob.

"Suud puhtaks": ajateenistus
Pedaru: Tüdrukutel on valmisoleks ajateenistuseks väga suur.
Õpilane, tüdruk: Miks ei ole ajateenistus kohustuslik ka tüdrukutele?
Truusa: Ajateenistust aitab läbida ka perekond. 
Rannaveski: Pole otseselt mingit arvu, kui palju naisi tahaksime vastu võtta. Võtame vastu kõik, kes soovivad.
Pae: Tahame keskmise ajateenija vanust allapoole viia, sest nii on ka probleeme vähem.
Zahharov: Kaitseväes peaks käima enne 23. eluaastat. Ka riik peaks andma garantiisid ajateenijatele, näiteks kui kellelgi on pangalaen.
Zahharov: Kaitsevägi ja ajateenistus ei pea meeldima. See on kodanikukohus. Kui meeldib, lähed kaadrikaiseväelaseks.
Abel: mehed ja naised pole füüsilisest küljest ajateenistuses tingimata võrdsed, kuid vahel ka on. Kuid naised võivad anda tarkusega oma panuse.
Sigur: Kas kaitseväest saadud kvalifikatioon kehtib ka pärast ajateensistust tsiviilelus?
Reservvärlane Rauno Sigur: Minu ülem oskas ajateenijaid väga hästi motiveerida.
Riigikaitse suuna õpilane Hille Millert: Õpilastele võiks tutvustada seda, mis on riigikaitse juba viiendast klassist.
Kasearu: Väljatoodud küsitluse kõrge depressiooni nähtude arv võib tuleneda ka sellest, et küsitlesime pärast rasket Kevadtormi.
Pedaru: Riigikaitselaagrid gümnasistidele aitavad adekvaatset arusaama ajateenistusest tõsta.
Oja: Need noored, kes olid piisavalt informeeritud ja kes teadsid, kuhu nad lähevad, nende depressiooni nähtude skoor oli kaks korda madalam.
Allik: Teadmised ajateenistusest on olulised, kuid motivatsiooni tingimata ei muuda.
Ottis: Koolis peaks kogu aeg kordama, et sõjavägi on positiivne.
Kutsar: Tsiviilelus kutsutakse kaplanit vaimulikus. Kaplan on vaimne isa. Samastub ja tal on rohem elukogemust. Aitab võib-olla kohaneda. Tuletab ajateenijale meelde, mida tütarlaps mõtleb, kui ajateenija läheb teenistusest ära psüühilise häirega või haige põlvega.
Kutsar: Kaplaneid on katseväes üheksa ja psühholooge kaheksa.
Vaino: Kaplanitega pole eriti harjutud. Truusa: Üldiselt ei mõtle keskmine inimene ei kaplenaite ega psühholoogide peale. Meil on nende suhtarv ajateenija kohta kaitseväes pigem hea. Aga sellel, kuidas ajateenija pääseb kaplani või psühholoogi juurde, on struktuursed taktistused.
Kiis: Paljudel noortel on olnud halb unerežiim. Kaitsevägi teeb selle regulaarseks.
Oja: Teatud vaimsete probleemide näitajad ajateenistuse jooksul ka paranevad.
Kiis: Oluline osa on kohanemishäirel. Selle põhjuseks tihti see, et inimene ei tea, kuhu ta on sattunud ja ta ootused on erinevad, kui see, mida nad teenistuses kohtavad.
Kaitseväe peapsühholoog Kaidi Kiis: See peegeldab noorte meeste tervist ühiskonnas üldse. Kaitseväeteenistus ei tee inimesi psüühiliselt haigemaks.
Teadusuuring: 32-37 prosenti ajateenijatel on depressivuse tunnused
Oja: Samasugused asjad juhtuvad noormeestega tsiviilis. Kuid šanss saada vigastus on ajateenistuses suurem.
Tervise Arengu Instituut Leila Oja: Väljalangevus varieerub väeositi. Suur osa väljalangemise põhjustest vigastused, mürgitused, traumad.
Vello-Veiko Palm: Keskendume liialt ajateenistusele. Peaks ajateenistuse vajalikkust rohkem selgitama.
1. jalaväebrigaadi ülem Vello-Veiko Palm: Juhtimine on probleem. 
Palm: Juhtimine ajateenistuses on tsiviilelust erinev ja põhineb käsuahelal. See võiks vahel olla sarnasem tsiiviilvaldkonnaga. Kui käske ei põhjendata, siis see ei tekita alati rahulolu.
Ajateenija Henri Oliver Palm: Haiguseid simuleeritakse vahel väga pika aja jooksul.
Reservväelane Maria Abel: Uurisin enne ajateenistusse minekut selle kohta palju, et pilt oleks võimalikult adekvaatne.
TÜ sotsioloogia nooremteadusr Tiia-Triin Truusa: Sõjaväkkeminek on uude kultuuri minek ja pole otseselt üllatav, et seal rahulolu langeb. Võib-olla on kaitseväeteenistus harjumiseks liiga lühike.
Herem: Mulle tundub, et praeguse aastakäigu ajateenijate rahulolu tõuseb. Kuid arenguruumi on palju näiteks pedagoogikas ja juhtimises. Meie oskame ilmselt paremini juhtida kui tsiviilelus.
Allik: Juhtide puhul hinnatakse kõige rohkem, kui juhid hooilvad sellest, kuidas ajateenijad isiklikult hakkama saavad.
KVÜÕA rakendusuuringute keskuse ülem Sten Allik: Ajateenstuse jooksul rahulolu ajateenistusega langeb, sest ajateenistus on väga rutiinne.
Herem: Raksus pole kaitseväes niivõrd füüsiline kuivõrd vaimne.
Pae: Kuna ajateenistusse võetakse rohkem eelnevalt mittekõlbulikuks kuulutatud diagnooside põhjal, nüüd ka tulemused käes.
Pae: Tervisenõuded vaadati üle selle pilguga, et kui inimene tuleb tavaelus toime, siis peaks ka kaitseväes hakkama saama.
Gümnasist Mihkel Ottis: Osaliselt on probleem kasvatuses. Kui lastele ja noortele kõik eest ära tehakse, on raske. Ja pärast räägitakse ajateenistusest halvasti, sest ei suudeta olla iseseisvad.
Kaplan Gustav Kutsar: Praegu ei tule eelkõige need, kes ei oska ajateenistust oma eluprogrammi paigutada.
Pae: Jätkusuutlik poole, kui on süsteem, aga pooled kohuslased hoiavad kõrvale.
Pae: Asendusteenistust kasutab iga aasta 50-60 noormeest. Seda tuleks aga rohkem kontseptualiseerida, läbi mõelda. Asendusteenistus peaks olema aga eelkõige varuvariant.
Sirk: Karistuste arsenal peab olema selline, millega jõutakse igaüheni, kuid sellega ei tule isamaa armastust. Kindlasti peaks olema ka alternatiivseid võimalusi.
Herem: Ajateenistus on nagu maksud. Kodanik peab panustama riiki rohkem, kui riik talle annab, muidu on riik varsti pankrotis.
Rannaveski: Isamaa armastus tuleb kodust ja juba varem, põhikoolist jne. Seda peaks tekitama nii matemaatika- kui laulutunnis.
ETV+ toimetaja Artur Zahharov: Inimesed, kes pole motiveeritud, teevad kõigi inimeste elu kaitseväes raskeks.
MTÜ Riigikaitse rügement Kristo Pals: Kui tuua karistustega ajateenistusse inimesi, kes pole motiveeritud, on temaga ka ajateenistuses väga raske.
TÜ sotsioloogia dotsent Kairi Kasesalu: Uurisime motivatsiooni ja see oli ajateenijate hulgas kõige kõrgem nende hulgas, kellel oli sõjandusega varasem  kokkuuude.
Riigikaitse õpetaja Tanel Pedaru: Tahtsin kohe ajateenistusse minna, kuna mul oli hea riigikaitse õpetaja.
Tsahkna: Soomes on kõlbulikud ajateenistuseks umbes 70 protsnti. Vaevalt, et meil noorte tervis palju halvem on. 
Pae: Kogu regulatsiooni peaks üle vaatama: tervisenõuded, karistused jne. Praegu süsteem väga paindlik, aga kas see on ikkagi tõhus?
Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse juht Anu Rannaveski: Paljud ei ilmu ka teenistusse eelnevasse arstlikku komisjoni. Määrame neile ka praegu trahve, aga mõned maksavad selle ära ja ikka välja ei ilmu.
Sirk: Erinevatele inimestele mõjuvad erinevad karistused, seda peaks arvestama. 
Pae: Vajalik on kaitsetahe ja motivatsioon. Kuna ajateenistus on kohustuslik, siis osadel seda motivatsiooni pole. See on aga väikse os probleem. Motivatsioon põhiline: Sellele peaks minema põhifookus.
Kerem: Väärteromenetluse korras tegeletakse praegu 2 protsendiga. Tegelema peaksime aga kuuekümne protsendiga, kes ei jõua ajateenistusse tervislikel põhjustel.
Kaitseressursite ameti peadirektor Margus Pae: Kaitseressursside amet teeb aastas umbes 200 väärteomenetlust kõrvalehoidjatele.
Veiko Palm: Karistamine ei ole vajalik kõigi ajateenistuajte puhul, vaid väga väikse arvu kõrvalehoidjate puhul.
Sirk: Igaüks peaks tahtma riiki teenida. Armastust ei saa karistustega tekitada. Seda on aga sõjaolukorras vaja.
Vandeadvokaat Indrek Sirk: Karistuste karmistamine riiki tõsiseltvõetavaks ei tee. 
Endine kaitseminister Margus Tsahkna: Meil pole vaja karistusi, vaid riik peaks näitama, et ajateenistust on reaalselt vaja. Sobiv oleks juhtimisõiguse äravõtmine.
Endine kaitseminister Margus Tsahkna: Hea, et kohustusliku ajateenistuse vajalikkuse pärast enam ei arutata.
Kindralmajor Martin Herem: Ajateenistuse vajalikkus pole ühiskonnas praegu selge.
Kindralmajor Martin Herem: 3200 asemel, keda praegu aastas ajateenistusse  kusutakse, peaks 2021. aastal tulema teenistusse 4000 ajateenijat aastas.
Kindralmajor Martin Herem: Ajateenijate arv peaks kasvama, sest see peaks olema ühiskonnas tunnetatav. Ka kaadrikaitseväelasi oleks vaja rohkem, aga neid valitakse ajateenijate hulgast.
Saatejuht Urmas Vaino: Praegu teenib kolmandik noormeestest, varsti aga peaks see number olema üle poolte. Arvu oleks võimalik tõsta naiste kutsumise suurendamise ja karistuste karmistamise abil.
Saatejuht Vaino: 2016. aastal langes välja 20 protsenti ajateenijatest.
Ajateenija Henri Oliver Palm: Teadvustasn juba keskkooli ajal, et ajateenistusse on vaja minna, tegin selle otsuse juba siis.
Ajateenija Henri Oliver Palm: Paljud ei taha teenistusse minna kuulujuttude pärast. Samas, paljud neist juttudest vastavad ka tõele.
Ajateenija Henri Oliver Palm: Valisin sõjaväes parameediku kutse, kuna olin ka varem kaalunud arstiks õppimist.
Ajateenija Henri Oliver Palm: Läksin ajateenistusse kõrgkooli õpigute ajal laiskusest.