OTSEBLOGI JA FOTOD | Erakondade esimeeste debatt keerles laenuraha kasutamise ümber - kas valitsusel on plaan või mitte?

 (355)

Tänaõhtuses ETV "Esimeses stuudios" olid kohal viie suurema erakonna juhid.

Kui valmis oleme koroonasügiseks? Kuidas turgutada majandust? Mismoodi kasutada mõistlikult laenuraha? Mis ikkagi saab Reformierakonna plaanist Martin Helmet umbusaldada?

Väitlesid Jüri Ratas (Keskerakond), Kaja Kallas (Reformierakond), Martin Helme (EKRE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja Indrek Saar (SDE). Saatejuhid on Mirko Ojakivi ja Andres Kuusk.

Parteijuhid "Esimeses stuudios"
Debatt on lõppenud. 
Ratas: Eesti ühiskonna sulgemise otsustamist teadlaste kaela panna pole õige ega õiglane. Me oleme teinud koostööd teadlastega ja nad on andnud väga head nõu. Võrdlus Lätiga - me tegime rohkem avamisi kui Läti. Arvan, et käitusime õigesti, sest iga sulgemine tähendab meie majanduselule miinust. Peame nüüd kaaluma järgmisi samme, aga neid ei tohi enam teha sellises amplituudis kui oli kevadel, kui panime kogu oma majanduse kinni. 
Seeder: Läti on olnud väga tubli ja ei tasu häbeneda nende kogemusest õppida. Aga alates suvest on Eestis üks koroonasurm, Lätis kümme. 
Kaja Kallas, mida arvate, et anda koroonapiirangute andmise otsustusõigus 100% teadlastele?Kallas: Läti just seda tegigi ja nende numbrid on väga madalad. Meil on justkui poliitilised viroloogid, aga lõpuks vastutavad terviseameti spetsialistid. 
https://www.facebook.com/toomas.mattson/posts/3320552057993012
Seeder: meil on koalitsioonilepingus kokku lepitud, et toimub erakorraline pensionitõus ja see toimus eelmisel aastal nii nagu ta toimus. Aga meil on läbirääkimised ja praegu on meil koalitsioonipartneritel omavahelised arutelud. Ratas, kas erakorraline pensionitõus on 5-6 eurot või valimisaastal ikka rohkem?Ratas: indekseerimise järgi pensionid järgmisel aastal ei tõuse. Me näeme ka seda, et eesti keskmine palk on aastatega kasvanud 77%, aga pensionid ligikaudu 50%. Pensionist elavad inimesed elavad rasketes tingimustes. Mis saab järgmisel aastal, siis praegu ei ole seda valmidust öelda, et mis see number saab olema. Praegu käib töö eelarve kokkupanemisega, ei saa käia veksleid välja. 
Seeder ütles, et EKRE pühapäevast raadiosaadet ei saa võtta poliitikakujundajana, vaid see kuulub samasse klassi nagu Viktor Vassiljevi saade. "Püüame väljuda sellest ühe saate lummusest"
Martin Helme, kas me oleme nii rikkad, et osta asju, mida EKRE peale surub?Helme: See torm, mis on meedias üles tõmmatud, ei kajasta seda, mis arutelud on valitsuse sees. Ei ole ka tõsi see, et kaitseminister peab lehest lugema seda, mida me oleme arutanud. On võlts teha sellist nägu, et kaitsekulutuste sees ei tohi üldse teha diskussiooni. See tähendab, et tsiviilkontrolli pole üldse olemas. 
Helme: ma tahan raha sinna juurde panna, kus on võimekuslüngad. 
Marin Helme, kas te õõnestate siis eesti kaitsevõimet?Helme: Kallase väide maksumaksja tagasimaksmise kohta. Loomulikult maksavad maksumaksjad tagasi seda võlga, aga jätta mulje, et see on ebaõiglane ka järeltulevate põlvede eest, on vale. Me saame kohe selle ees tmidagi - maanteed, viimase miili internet jne. Kui me kulutused teeme õigesti, siis me toome endale kasu, mis selle raha tagasi toob. Mis puutub kaitsekuludesse. On suurepärane, et üks kord ometi on Eestis ka sisuline debatt 2% kaitsekulude üle ja ei ole nii, et viskame protsendi ja siis rohkem ei tunne muret selle pärast. Me tunneme muret selle sisu pärast. Ma ei tee kaitsepoliitikat rahandusministeeriumist, aga ma arvan, et see on väga vajalik, et me neid asju arutame. Ma usun, et see toob Eestile parema kvaliteedi. Ratas, kas Martin Helme sõnavõtud õõnestavad Eesti kaitsepoliitikat ja kaitseväelaste kaitsetahet?Ratas: kaitsepoliitikas ei ole kõik valesti, enamus samme on tehtud väga õigesti. Ma pole kunagi kuulnud Helmet ütlemas, et kõik on valesti. Eesti on üle 6-7 aasta 2% ja Eesti teeb seda edasi, pole mõtet leida mingit suurt küsimärki, et me ei panusta enam nii palju. Muidugi panustame. Kas rahasumma läheb järgmine aasta väiksemaks?Ratas: See tuleb 30. septembril. Kas see väheneb nominaalväärtuses, siis me ei pea seda õigeks. 
Seeder, kui lauale tuli kaitsekulude teema. Kas Jüri Luik saab oma tööga hakkama?Seeder: Luik saab hästi hakkama, Kaitsekulud on olnud erakondade ülene prioriteet ja on ka praegu valitsuse prioriteet. Meil on teatud arutelu riigikaitsekulutuste suuruse üle, aga ma olen kindel, et need säilivad prioriteetsena ja suuremat muretsemist selles plaanis ei ole. Riigikaitset korraldatakse kaitsmeinisteeriumist, mitte rahandusministeeriumist, aga rahandust juhitakse läbi valitsuse läbirääkimiste. 
Kaja Kallas: Ratas üritab jätta muljet, et riigile võetud võlg ei ole maksumaksja võlg ja et seda ei pea maksumaksja tagasi maksma. See tuleb ikkagi maksumaksja taskust, see tuleb maksudega kokku koguda ja see raha tagasi maksta. Valitsus võtab laenu ka ajaks, kui kriisiolukorda enam justkui pole ja suurendab võlakoormat ajal, kui peaks juba olukord parem olema. 
Seeder: Isamaa väga toetab, et võetaks laenu ja seda kasutataks mõistlikul kujul ja samal ajal säästetaks seal kus võimalik on. Me ei saa minna edasi samade plaanidega, mis 2-3 aastat tagasi. Teadus-arendus tegevusest siin räägiti. Arvan, et praegu on hea võimalus tõsta teadusraha 1% SKP peale, sest üldine SKP tase langeb ja see tuleb ära teha ja seda taset edaspidi hoida. See tuleks teha prioriteediks. 
Kas Isamaa tõesti võitleb valitsuse koosolekutel kärbete eest või see on PR trikk?Seeder: Tuleb nii kärpida kui investeerida.Miks Martin Helme muigab?Seeder: Ma ei tea, ilmselt ta on väga rahul selle ettepanekuga. 
Helme: Me teeme regionaalpoliitilisi otsusi, investeerime uutesse tehnoloogiatesse, investeerime teadusesse. See on põhjus miks me ei taha kärpida, see on see, mis Eestit edasi viib. 
Kaja Kallas: Plaan on olemas, aga seda lihtsalt ei tutvustata. Laenuraha kasutamise kohta mingit plaani pole esitatud. Hirmutav number on see, mis iga eesti inimese kohta see laen tähendab. See tõuseb 8000 eurot inimese kohta. Mida me selle rahaga teeme? Plaani praegu ei ole. 
Ratas, millal me naaseme eelarvetasakaalu juurde?Ratas: See peab toimuma juba 2023. aastal. Aga Kaja Kallas, meil oli selge plaan, kuidas tegeleda tööjõukriisi, majanduskriisi ja COVID kriisiga. On olnud väga selge konkreetne plaan, mis on töötanud ja see saab olema ka järgmise aastal. Ratase eelmise valitsuse jutt on vana plaat, mille võiks seisma panna. 
Seeder: Kriisieelarve puhul tahan rõhutada, et laenu tuleb võtta. Me ei saa ka teiste riikidega võrreldes ujuda vastuvoolu. Aga seda raha tuleb kasutada efektiivselt ja mõistlikult, pidades silmas pikka perspektiivi. Ja tahan ümber lükata selle, et pole võimalik võtta laenu ja teha olulised investeeringud ja samal ajal ka raha säästa. Seda on võimalik teha, kui ära jätta teatud dubleerivad tegevused. Arvan, et peame külmutama avaliku sektori palgad. Praegu tuleb kriisieelarve juures teha kärped seal kus saab. 
10 miljardit 2024 aastaks riigivõlga, kas see on jätkusuutlik?Ratas: Selge on see, et selles kriisis on kaks teed. Et me teeme tegevusi edasi ja siis tuleb see raha leida kas säästudest või laenudest. Või teine tee on see, et me hakkame kulusid kokku hoidma, mis tähendab kärpeid kõikides valdkondades. Me ei saa siiski riigieelarvet üleval hoida laenurahadega.Kaja Kallas: mind häirib, et plaani ei ole. Mis on see, mida laenurahaga tehakse? Lapitakse seda auku, mis tekitas Ratase eelmine valitsus, kui ei olnud kriisi ja headel aegadel kulutati raha. Martin Helme, mis on Kaja Kallase plaan?Helme: See 10 miljardit on muidugi suur summa, aga see tuleb panna konteksti. Meil oli võlakoormus enne kriisi Euroopas kõige madalam ja see nüüd tõuseb kõikidel riikidel umbkaudu 20%. Meil veidi rohkem, sest meil on ruumi kasvada rohkem. See tõuseb 30% peale SKP-st ja siis on see ka endiselt madalam kui Euroopa keskmine tase. Aga plaani juurde tulles... ma saan aru, et te pole plaani komponentidega nõus, ja päris plaan tuleb koos eelarvega, aga see praegune plaan on väga tõhus. 
Härra Seeder, EKRE esimees ütles, et Isamaa on laip ja sisemiselt lõhki. Kas see tähendab, et Isamaa pole oma lubadusteks ka raha saanud?Seeder: me tunneme ennast elavana ja teistega võrdsena. Koalitsioonis täidetakse lubadusi tasakaalus, et kõik osapooled saaks oma lubadusi täita. Praeguse kriisieelarve kohta ütlen seda, et seda vabadust ei tohi kuritarvitada, mi sliikmesriikidel kriisi ajal on, ja seda raha tuleb kasutada vastutustundlikult. 
Indrek Saar: miks oli Eesti majanduslangus teises kvartalis kõige väiksem, seda saab vaadata üht või teistpidi. Tähtis on see, et mida me võetava laenurahaga teeme. Oluline on, et see rah apaigutatakse sinna, et aidata neid sektoreid ja inimesi, kes kriisis kõige rohkem kannatada saanud, mitte ei jagataks seda "omadele jopedele", kes õiget erakonda toetavad. Teine oluline punkt on see, et see raha pandaks investeeringuteks, et tekkiks kasv, mis võimaldaks selle laenuraha tagasi maksta. 
Helme: muidugi eelarve maht on suur ja pidevalt kasvanud, sellele lisanduvad ka Euroopa rahad. Ja praegu ei kehti erakoraalise olukorra kohta eelarve reeglid, mis annab võimaluse laenurahaga manööverdada. See annab ka võimaluse palju vabamalt tegutseda.Kallas: Kriisis võetakse ikka laenu, et rasked ajad üle elada. Aga küsimus on, kui kaua üle võimete elamine jätkub? Kui prognoos ütleb, et majandus pöördub tõusule juba ülejärgmisel aastal, siis pole põhjendatud ka sel ajal elada üle võimete elada. 
Debatt algab. 
Täna riigikogu infotunnis küsis opositsioon rahandusminister Martin Helmelt väga palju kriitilisi küsimusi seoses Louis Freeh advokaadibüroo palkamisega. Infotunnis antud vastused pidid andma aluse Reformierakonnale Helmet umbusaldada, kuid Kaja Kallas sõnas, et esialgu sellega veel edasi ei minda. Kas tänases debatis tuleb jätk infotunni turmtulele?https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kaja-kallas-hetkel-umbusaldusvaldust-veel-ei-tule-anname-martin-helmele-voimaluse-erikomisjonidele-selgitusi-jagada?id=91061675
Parlamendierakondade esimeeste debatt algab peagi. Väitlevad Jüri Ratas (Keskerakond), Kaja Kallas (Reformierakond), Martin Helme (EKRE), Helir-Valdor Seeder (Isamaa) ja Indrek Saar (SDE).