OTSEBLOGI | ETV valimisstuudios arutatakse välis- ja julgeolekupoliitika ning riigi kaitsevõime teemadel

 (172)
OTSEBLOGI | ETV valimisstuudios arutatakse välis- ja julgeolekupoliitika ning riigi kaitsevõime teemadel
repro

Tänases, järjekorralt kolmandas ETV valimisstuudios on arutluse all välispoliitika, julgeolegkupoliitika ja kaitsevõime.

Debatist võtavad osa Rasmus Lahtvee erakonnast Eestimaa Rohelised, Jüri Luik erakonnast Isamaa, Leo Kunnas EKRE-st, Andres Herkel Vabaerakonnast, Urmas Paet Reformierakonnast, Margus Tsahkna erakonnast Eesti 200, Sven Mikser Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast ja Jaanus Karilaid Keskerakonnast.

Saatejuhid on Anna Pihl ja Andres Kuusk.

ETV1 Valimisstuudio 20.02.2019
Paet: praegu paljudes riikides ka majanduse kasvamiseks vaja tööjõudu ja selleks inimesi sisse toodud. See ka Eestis. 
Kunnas: kui ka sisseränne lõppeks, ei lõppeks seal sissisõda. Sealt tuleb inimesi tagasi ja pannakse siin vangi, seal areneb radikaliseerumine. 
Mikser: Eesti on panustanud Aafrikas, aga arengukoostööd tuleb oluliselt suurendada. Ka sealne majanduskoostöö.
Herkel: see kuidas eestis sõjapõhenikke kontrollitakse, on hästi tehtud. Praegu on EL efektiivsust näidanud. Vajalik tagasivõtulepingute sõlmimine.
Paet: EL-is on immigratsioonipoliitika liikmesriikide pädevuses. Mida otsustatakse koos, seda tehakse koos, seda ei tee mingi Brüssel. Lisaks oleme EL-i piiririik. Küsimus ühtsest piirivalveteenistusest. Probleemide lahendamiseks vajalik liikmesriikide koostöö.
Luik: Lähteriikide abistamine on immigratsiooni vältimiseks oluline. Malis toimuv on oluline näide.Migratsiooniteemad on Eestis väga oluline. 
Lahtvee: probleemid on Aafrika kliimas ja kõrbestumises. Sellest tuleb massiimmigratsioon. Selleks peame aitama inimesi kohapeal.
Kunnas: Aafrikas kasvab jätkuvalt rahvastik ja see on varsti väga suur pobleem.
Mikser: kurjategijate tegevus rändes on tõsine probleem. Siiski oleme leidnud lahendusi. Aga ränne ei lõppe ja selle pärast tuleb aidata probleeme lahendada inimeste kodumaal.
Tsahkna: Eestisse tuleb sisse kontrollimatu võõrtööjõud, mille kohta pole kontrolli. Edaspidi rändega seonduv kliimaküsimuste tõttu ei muutu.Rändepakti tõttu tekkis aga Eestis valitsuskriis.
Herkel: Sisserännanute hulgas on inimesi, kellel on väärtushinnangud, mis ei ole Euroopa liberaalsete väärtustega. Euroopa peaks olema liberaalne rahvusriikide piirkond. Isikuvabadusi ja inimõigusi tuleb kindlasti kaitsta, aga mitte võltsliberaalsust.
Paet:Keegi ei kritiseeri Ungari riiki ja Poola riiki vaid sealsete valitsuste tegevust. Need on selgelt sisepoliitiliselt reguleeritud. Ungarit ei peeta enam vabaks riigiks vaid poolvabaks. Brexit on kirge palju EL-ivastaseid kirgi maha võtnud.
Kunnas: peavoolumeedia teeb Ungarile meediale mõnevõrra liiga. Hispaanias kiusatakse Kataloonia iseseisvuslasi taga. Madriidis olid terrorirünnakud, see sissisõda.
Mikser: Cameroni erakonna siseprobleemide lahendamiseks korraldatud Brexiti hääletus on suurim poliitmängurlus, aga see ei lammuta EL-i. Aga Ungaris toimuvate tendentside osas peame olema väga kriitiline.
Luik: Euroopa liit ei ole kriisis. Olulised teemad: migratsioon, liidu juhtimine ja poliitilist konsensust puudutav.
Tsahkna: oodata on Euroopa liidu kriisi, mis tuleb seestpoolt. Nii Ungari kui Poola mängib igasuguseid mänge. Aga kui hunt on ukse taga, võetakse end kokku.
Luik: Brexit on Eestile väga kahjulik, Suurbritannia on olnud meile väga oluline liitlane Euroopa Liidus.
Kunnas: Euroopa liitu kuulumise hääletuse plaani meil pole praegu.
Algab plokk euroopa Liidu teemadel.
Lahtvee: inimesi peaks harima, et saadaks aru valeuudistest.
Mikser: Putini eesmärk on diskrediteerida parlamentaarse liberaalset ühiskonnakorda, et poleks enam võrdlupunkti putnliku autoritaarse ühiskonnaga.
Paet: Antarktika jää sulamise tõttu võib varsti tekkida seal ligipääs maavaradele ja see võib tekitada konflikti.
Paet: Putini populaarsuse langus võib teda panna rahvusvahelisi probleeme tekitama.
Tsahkna: kuna Venemaal on ostujõud langenud, tuleb Putinil tähelepanu kõrvale juhtida. Putin tegeleb ka ühiskodade lõhestamisega.
Mikser: kliima ja majandusküsimustes võime jääda pigem Euroopa poolele. Kaitseküsimustes peame tihti Euroopa liitlasi USA suhtes veenma.
Mikser: Sanktsioonid on olulised.  8 Gertši väina sündmuste süüdlase osas sanktsioonid kehtestasid. 
Kunnas: Meid saab aidata eelkõige USA, kes on tugevam kui Euroopa. Varuplaan suurem iseseisev kaitsevõime.
Herkel: Eestil on palju võimalusi Euroopa ühendajana.
Luik: ÜRO-s peame nüüd tihti valima kas Euroopa või USA. Ühtset läänerinnet enam tihti pole.
Lahtvee: kuna Venemaal on palju rahalisi vahendeid, peavad meie omad olema palju efektiivsemad. Sanktsioonid on ka Venemaa sõjalist võimekust vähendanud.
Paet: Keskerakond ei toetanud Ukraina rünnakuga seoses sanktsiaanide kehtestamist hiljuti.
Karilaid: oleme panustanud valitsuses olles palju kaitseväkke, liitlassuhete hoidmist, kaitsestrateegiast kinni hoidnud. Üks Venemaalt tulev hübriidoht on rahapesu.
Kunnas: ei usu, et ka Trumpi juhtimisel hegemoni rollist vabatahtlikult loobuks.
Tsahkna: liitlassuhteid murendab sireliiklik poliitika. Putin võib tahta siin testida, kas NATO käitub ühtselt.
Mikser: Venemaa osas peab olema Putinile selge, et NATO kindlasti reageeriks.
Mikser: Trump ei ole strateegilsites küsimustes ettearvamatu. Kliima ja majanduspoliitikal on muidugi ka julgeolekule mõju.
Paet: ei peaks hirmujuttudega NATO kadumisega end nõrgendama. Ka Trump ei lahkuks NATOst - nad mõistavad, et Euroopa ja USA koostöö suudavad maailmakorda hoida.
Kunnas: julgeolekuolukord on ettearvamatu.
Herkel: idapiir peab olema kulutõhus. praegu see seda ei ole.
Luik: pole põhjust arvata, et USA NATOst lahkus. Sama pole Trum tavapärane president. Praegu on suhted Trumpi, pentagoniga jne väga head. nt. Poola on ta toonud USA sõjaväge. Trumpi otsus keskmaarakkettide kohta on euroopa huvides.
Mikser: Eesti näeb vaeva, et reeglitel põhinev maailmakord säiliks. Selline kord pole olnud pikk.
Lahtvee: piiritara peab kinni ainult loomi, inimesed tulevad sela t üle. selleks on vaja elektroonilist ja mehitatud piiri.
Paet: Piir on väljaehitatav nelja aastaga
Karilaid: idapiiri väljaehitamine on üks oluline kompnent, see peaks valmimia 2026.
Tsahkna: Laiapindne kaitsestrateegia tuleb ellu viia.
Paet: Eestile on eriti suured küber- ja hübriidohud, eriti mis puudutab valeuudised.
Luik: riigikogu riigikaitse komisjon on hangetele andnud väga positiivse hinnagu.
Karilaid: 550 miljonist läheb üle 200 hangete peale. Riigikontrollile peaks andma kompetentsi juurde, et tõhustada kontrolli.
Mikser: kapitalistlikku suhtumist, et jääme niikuinii alla, ei tohi kultiveerida. Mis puudutab lobi, siis selle osas peaks indlasti olema reeglid ja parlamendi võimekust tuleks selles osas kindalsti tõsta.
Lahtvee: Summa summaarum jääme me oma kaitsekuludelt alati vastasele alla. Peame hoopis tagama tsiviilkaitse ja energiajulgeoleku. See ei ole piisava poliitilise tähelepanu all.
Herkel: lobitöö kohta on juhtnöörid, kuidas seda ära tunda. 
Tsahkna: relvatootjate esindajad on minuga ühendust võtnud. Lobitöö põhimõtetest tuleb aru saada. Madis Milling tõi kaasa anonüümse dokumendi riigikogu riigikaitse komisjoni, tuli välja et tegu lobistide dokument.
Paet: relvi müüa soovijaid on palju, sellega tuleb arvestada. Lisaks peaks vaadata protsentide taha, mis selle eest saab.
Luik: oleme kahjuks lobifirmade tõttu sattunud relvatootjate propagandarünnakute alla.
Mikser: peame arvestama, et ka jooksvate kulude jaoks on raha vaja. seda ei saa laenuga rahastada.
Karilaid: Tasuta bussitransport on julgeolekutunde osa. Palun, ärme seda ära kaota.
Tsahkna: NATO liitlased saavad, et õhukaitset meil korralikku pole ja selleks tuleks laenu võtta.
Kunnas: juba praegu saame USAst palju abi. 1 miljard nelja aasta peale pole midagi.
Herkel: eelarve suurendamine peaks olema erakondadeülene kokkulepe. Vaid riigikaitse puhul ma ei välistaks laenu.
Karilaid: oleme kaitseväelaste tasu ja sotsiaalseid tagatisi suurendanud.
Paet: paljusid kulutusi võiks kaitsekulutuste suurendamiseks kärpida, nt tasuta maaliinide bussid.
Tsahkna: õhukaitse peaks olema permanentne ja see nõuaks laenu võtmist. Seda on Soome teinud.
Mikser: laenu võtmine ei ole hea mõte. Kulu pole ainult relvad, vaid ka väljaõpe, hooldus jne.
Kolm osalejat on nõus kaitsekulutsteks laenu võtma.
Leo Kunnas: EKRE plaanib võtta 6,6 miljardit laenu kaitsekulutsteka
Jüri Luik: Eestis on palju puudujääke relvade olemasolus. Katteallikat täpsustada ei osanud.
Rasmus Lahtvee: kaitsekulutustest olulisemgi on inimeste rahulolu ühiskonnas.