OTSEBLOGI ARVAMUSFESTIVALILT | Kas võõrahirm on kahjulik Eesti mainele, ettevõtlusele ja haridusmaastikule?

 (123)
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: Silver Raidla

Eestis paistab olevat pead tõstnud võõravaen ning välismaalastel ei soovitata siia enam nii sageli tööle või õppima tulla. Teisalt on avalikkuses palju juttu Eesti brändimisest ja atraktiivse sihtpaigana turundamisest välisriikides. Täna võetakse see vastuolu Arvamusfestivalil luubi alla, samuti otsitakse vastuseid küsimustele, kuidas võõrahirm ja Eesti maine kokku kõlavad ning millised on lahendamist vajavad kitsaskohad.

Arutelus osalevad Ilmar Raag (kommunikatsiooniekspert), Regina Valge (Arvato FS personalijuht), Eero Loonurm (SA Archimedes välisturunduse juht), Annely Tank (Work in Estonia rahvusvahelise maja juht).

Aruelu juhib Maris Hellrand, selle korraldas Inimõiguste keskus.

Jälgi võõravaenu-teemalist arutelu Delfi otseblogi vahendusel.

Arvamusfestivali arutelu võõrahirmust
Valge: nende inimeste sõna loeb, kes on Eestisse tulnud. Kui ta oma kogukonnale räägib, et tal on Eestis hea või halb olla, siis teda usutakse. See, mida meedias kirjutatakse, nii palju ei loe. 
Hellrand: strat-up ringkondades olen küll kuulnud, et nende kohta küsitakse ja see mõjutab. 
Tank: meil ei ole täna statistikat, mis tõendaks, et mõningad väljaütlemised mõjutaks Eestisse tulevate investeeringute mahtu. Tõsi on see, et see võib käia mingi lainena, see võib tulla hiljem. Aga me ei tea. 
Raag: ega meediakommunikatsioon üksinda ei aita inimestele sallivust kasvatada. See saab toimuda vaid läbi kogemuste. Selleks on vaja isiklikku kokkupuudet. 
Loonurm ütles, et väga oluline roll on ka sellel, millele meedia fookuse paneb ja kuidas teemasid kajastada võtab. "Paljud inimesed ei ole loe pealkirjadest kaugemale."
Nüüd võeti teemaks, kas Eesti on oma mainega Põhja-Euroopast eemaldumas. 
Tank: tööandjad ei meelita välismaalasi siia valedel alustel, neile räägitakse ka kitsaskohtadest. Nt ütlemegi, et võib olla keeruline korterit leida. 
Loonurm: kümme aastat tagasi õppis kraadiõppes Eestis 900 välistudengit, praegu on see arv 5000. 
Raag: "Olen päris palju mõelnud selle peale, kui palju on Eesti maine mull." 
Raag: Enamik välismaalasi, kes puutuvad kokku sõnaga "Eesti", ei ole tegelikult eestlasi kohanud. See ongi üks parimaid maine kasvatamise viise. Näiteks ID-kaart. Kui meile selle turvariski ajal tundus, et maine vajub kokku, siis tegelikult see nii ju ei olnud. Loonurm: "Maine on see, mida sinust räägitakse, kui sind ei ole toas."  Ta lisas, et viimased 12 aastat on vaeva nähtud, et välistudengid tuleksid Eestisse õppima. "Kõigepealt pidime riigi maha müüma, enne kui hariduse juurde saime minna,"  rääkis ta ning lisas, et kui kümme aastat tagasi võis Skype olla veel peamine müügiartikkel, siis nüüdseks on neid asju palju rohkem tekkinud, mis välismaalasi siia meelitab. 
Hellrand: "Ma arvan, et parim rohi võõrahirmu vastu ongi see, kui oled ise millalgi mujal see võõras olnud."
Tank lisas, et oma töös täheldanud, et kinnisvaraturul on tegelikult palju inimesi, kes eelistavadki korterit üürida välismaalastele, sest nende puhul nad teavad, et ollakse mingi aja siin paigal ning neil on kindel sissetulek. 
Loonurm ütles, et tasub mõelda ka sellele, mida mõeldakse eestlastest. "Küsige näiteks Helsingi kesklinnas sajalt inimeselt, mida nad eestlastest arvavad. Ilmselt saame väga kirju pildi."Raag ütles, et ka temal oli omal ajal probleeme Pariisis korterit leida, sest ta oli Ida-Euroopast pärit ning sellele ei vaadatud hästi. 
Raag: meil on massiliselt näiteid aastast 2015, kui Eesti otsustas vastu võtta käputäie kvoodipõgenikke. Mäletan, et esimesed kuud põrgati lihtsalt selle vastu, et mitmed kohalikud omavalitsused ütlesid kardinaalse ei lihtsalt seepärast, et need inimesed on mujalt pärit. Hellrand lisas, et praegu on Vaos 13 põgenikku, sest neile ei õnnestu kortereid leida. Raag: kui räägime võõrastest, kes siia tulevad, ega nad kõik ole ühe vitsaga löödud. Ühte otsa jäävad doktorikraadiga edukad inimesed ja teisele poole tõesti võivad jääda kriminoloogilise taustaga inimesigi. 
Hellrand: tegin omale väikese nimekirja, keda võiks võõra all mõelda siin rääkides; pagulased, moslemid, venelased,feministid, romad, homod, erivajadusega inimesed. Kuidas seda võõrahirmu olemasolu tõestada? Millal see võiks hakata mõju avaldama Eesti mainele? Mis on väljendusviisid, mida olete kogenud või teate? Loonurm räägib ühest "Roaldi nädala" saates nähtud juhtumist, kus Bangladeshist pärit ekspert oli sunnitud elama ühiselamus, sest talle oli 16 korda juba ära öeldud. "Võite mõelda, mis see põhjus võis olla."Hellrand sõnas seepeale, et tal on isiklik kogemus. "Mul on korter, kus elab Indiast pärit pere ja maakler väga rõhutas seda: "Nad on Indiast, nad keedavad teistsugust sööki ja see lõhnab teisiti!""
Raag: mulle on alati tundunud, et võõrapelgus ja -viha tekib siis, kui sulle tekib tunne, et sa ei kontrolli enam olukorda. 
Mõningane võrapelgus on kõigile omane, sõnas Hellrand: "Kes on need võõrad, keda eestlased kardavad?"Ilmar Raag: Juba meie eepostes on keegi, keda on vaja karta ja peljata. Ärkamisajal oli teatud saksaviha, sinna juurde tuli ka veneviha. Aga see pole unikaalne eestlastele, igas kultuuris võib seda leida. Küsimus on pigem selles määras ja milliseid vorme see võib võtta. Eero Loonurm: Võõras on see inimene, olukord, teenus, toode, mida me ei tea. Nii lihtne ongi. Võõraviha ja -hirm on erinevad asjad. Need on kõigis kultuurides, kõigis sajandites ja ühiskondades alati olnud. Annely Tank: Võõras ei ole tingimata välismaalt, see võib olla keegi meie enda lähedalt. Näiteks erivajadusega inimene. Regina Valge: Võõras võib olla olukord, mida me varem ei ole kogenud. 
Maris Hellrand ütles algatuseks, et tema meelest on Eesti maine valuuta, mille eest ostame omale julgeolekut ja majanduslikku kasvu.