Päeva kokkuvõte:

- Valitsuskomisjon kiitis heaks kriisist väljumise strateegia kava, mis esitatakse riigikogule ja partneritele ettepanekute tegemiseks. Valitsus plaanib strateegia kinnitada järgmisel nädalal. Mis on strateegia olulisemad punktid:

- Strateegias on määratletud COVID-19 leviku mõõdikud, mille järgi asutakse jooksvalt otsustama erinevate piirangute kaotamist või vajadusel ka taaskehtestamist (kui numbrid halvenevad): nakatunute arv, positiivsete testide osakaal kõikidest testidest, üle 50-aastaste nakatunute arv, haiglaravi ja intensiivravi vajavate koroonapatsientide arvud haiglates.

- Ainsad piirangud, mille leevendamise osas on välja käidud konkreetsed kuupäevad, on plaanilise arstiabi avamine (mida alustati 21. aprillil) ja haridussüsteemi osaline avamine 15. mail, aga seda tingimisel, kui mõõdikud neid lubavad.

- Kui mõõdikud lubavad ehk viiruse levik ei kiirene, näeb strateegia ette võimalusi järgmisteks otsusteks. Need on dokumendis järjestatud prioriteetsuse järgi. Prioriteetide tipust leiab vabaõhumuuseumite avamise, vabas õhus toimuvate treeningute ka huvihariduse lubamise, perekonnaseisutoimingute lubamise, seejärel ka kaubanduskeskuste poodide ja teenuste taaslubamine, muuseumide avamine ning Saaremaa-Hiiumaa vahel liiklemise piirangute leevendamine.

- Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 1426 COVID-19 viiruse testi, millest seitse proovi ehk 0,5 protsenti osutus positiivseks. Kokku on Eestis tänaseks tehtud 43 637 esmast testi, nendest 1559 ehk 3,6 protsenti on olnud positiivsed.

- 22. aprilli hommikuse seisuga vajab Eestis uue koroonaviiruse tõttu haiglaravi 114 inimest, kellest seitse on juhitaval hingamisel. Haiglatest on väljakirjutatud 184 inimest. Ööpäeva jooksul suri SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ravi viibinud 82-aastane naine. Kokku on Eestis koroonaviiruse tõttu surnud 44 inimest.

- Rahvastikuregistri andmetel on viimase 24h jooksul positiivse testitulemuse saanutest viie elukoht Harjumaal. Üks nakatunu lisandus ka Raplamaal ja Saare maakonnas. Vanuseliselt on jätkuvalt enim nakatunuid 45-59 aastaste hulgas.

- Peaminister Jüri Ratas andis riigikogu infotunnis mõista, et valitsus kavatseb 1. mail lõppema pidanud eriolukorda pikendada. Ratas ütles, et eriolukorra aspekt tuleb homme valitsuse istungil arutelu alla. "Pikendame seda, aga kui kaua, seda arutame homme. Minimaalselt saab see olla kaks nädalat," tõdes Ratas.

- Arvestades COVID-19 nakatunute ja haiglaravi vajavate inimeste arvu trendi Eestis, on järk-järgult leevendamisel plaanilise ravi piirangud, mis olid seoses eriolukorraga kehtestatud haiglatele, üldarstiabi, eriarstiabi ja hambaravi osutajatele. Plaanilise ravi pikemaajalisel edasilükkamisel oleks paratamatult negatiivne mõju paljude inimeste tervisele. Samas peab nakkuse jätkuva leviku tõttu alustama plaanilise abi osutamisega järk-järgult ja järgima rangelt kõiki infektsioonikontrolli meetmeid. Plaanilise ravi taasavamise kõige tähtsam eeldus on isikukaitsevahendite olemasolu ning nakkusohutu raviprotsess.

- Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht ja PERHi erakorralise meditsiini ülemarst-keskuse juhataja dr Arkadi Popov ütles keskpäevasel pressikonverentsil, et teatud regioonid näitavad teatud vanusegruppides negatiivseid trende. "Pöörduksin eelkõige tallinlaste poole, et me näeme Tallinna regioonis negatiivset trendi positiivsete testide juures. Samuti on aktiivsus Tallinna tänavatel suur. Ma elan ise Tallinnas ja näen, kuidas inimesed aktiivselt sõidavad autodega ja käivad tänavatel," rääkis Popov ja pani rahvale südamele, et endiselt kõiki eriolukorra reegleid täidetaks, sest oht pole veel möödas. Popovi sõnul on kõige rohkem reeglite eriamise probleeme elanikega vanuses kuni 55 eluaastat.

- Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et valitsusel on praktiliselt valmis teekaart, kuidas kriisiolukorrast välja tulla. Selle ühe osana on võimalik kaubanduskeskuste avamine mai esimeses pooles. Aas rõhutas, et keskused avatakse ainult siis, kui inimesed peavad praegu kehtestatud reeglitest kinni.

- Neljapäeval otsustakse valitsuses ka eriolukorra pikendamine - kas seda pikendatakse veel kaks nädalat või kuu aega. Kuid väljumisstrateegia ning eriolukorra pikendamine omavahel seotud ei ole. “Kindlasti ei saa olukorrast väljuda aga nii, et 2. mail on kõik läbi ja endine elu hakkab pihta. Soovitasime, et väljumine peaks olema astmeline ja riik peaks olema valmis vajadusel ka sammu tagasi astuma,” kommenteeris teadusnõukoda juhtiv professor Irja Lutsar.

- Rahandusminister Martin Helme ütles Eesti Päevelehele antud intervjuus, et tõenäoliselt ketsavad piirangud mai lõpuni. "Kõik saavad aru, millal me saame neid meetmeid leevendama hakata. Intelligentsed inimesed saavad aru, mida me räägime, kui meetmete leevendamisest räägime. Aga kellelegi ei meeldi see vastus. Ju me siin jupi haaval teeme valdkondades spetsiifiliselt. Aga kõige olulisem eeltingimus meetmete olulisemaks leevendamiseks on see, et meil on kiire ja massilise testimise võime. Et kogu aeg suudame seirata üle kogu Eesti. Ja kui kuskil tekib kolle, siis tuvastame selle ja kõik osalised ning saame nad kohe kõik karantiini panna," rääkis Helme. Loe siit!


Loe rohkem otseblogist!