OTSE PLATSILT: Tantsijad saavad pisut puhata!
Teistsugune ümbrus, tavapärasest erinevad magamistingimused ja hoopis uus päevakava on mõnegi tantsumurul maha murdnud.
“Kas ma siit saan endale plaastri,” jookseb linalakk neiu meditsiinipunkti. Seitse minutit hiljem tuleb järgmine, valuvaigistit küsima. “Selliseid ja ka pisut suuremaid pöördumisi on punktis registreeritud 72. Täna enne keskpäeva käis siit läbi 31 abivajajat,” raporteerib Remmelgas.
Vererõhk, peavalu, väändunud jalg, päiksepõletuse ja ridamisi pisitraumasid — selline on peo-arstide argipäev. Kolm, neljakohalise palatiga välihospitalis on lisaks regionaalhaigla arstidele-õdedele abiks ka tervishoiu kõrgkooli tudengid. Ilmselt salamisi soovivad nad, et tööd väga juurde ei tule. Ikka selleks, et kohe algaval peaproovil ja õhtusel etendusel oleks ikka kõigil pidulistel võimalik lustida.
Tuletorni taga, teisel pool noori tammesid asuva arstipunkti ees seisab politsei. Kõik on jätkuvalt rahulik. Neil on seal lihtsalt staap.
“Ma tahaks lugejat hoiatada — pidu meelitab taskuvargaid,” mainib mundrikandja ning täpsustab, et väravatest sisse need vennikesed tõenäoliselt ei tule. Sest siis peaks ju pileti ostma. Kuid taskuvarastele ja kotipoistele meeldivat eriti üliaeglasel liikuv inimmass. Selline elus klomp tekkivat meist just siis, kui astume poole sammu kaupa värava poole ning anname oma pileti turvamehele uurida.
“Värava taga tekib neile sobilik mass ja seega hoidke oma varandust juba ENNE sissepääsu,” rõhutab politseinik.
Sõnad loetakse peale ka lapsevanematele. Sest ka sel peol ei tohtivat oma lapsi järelvalveta jätta!
“Soovitan kodus kirjutada paberile lapse nimi, vanus ja mõne täiskasvanu kontakt ning see paber siis kenasti lapsele taskusse pista. Siis on meil leitud või kaduma läinud last kergem tuvastada ning vanemad leida,” õpetab politseinik.
Vihma enam nii palju ei sajagi. Tundub, et hakkab isegi soojemaks minema. Vähemalt on soe neil, kes platsil veel viimast “läbimängu” teevad.
“Näe, meri jookseb platsilt ära,” hüüab keegi, kui merd ja vahuseid laineid tantsinud peolised murult lahkuvad. Eakas tantsija, päikesest põlenud kurrulise näoga mees naeratab võõrale ja lausub: “Meri ikka voolab…!”
Merevoog viib platsilt ka purje. Kaheksa suurt meest — kõik tantsurühma Kuljus tantsijad või vilistlased — tasivad murult ära 120 kilogrammi kaaluvat “laevamasti”. See olevat juba kümnes kord niimoodi proovida. Kõige raskem polegi, ikkagi ju mitme mehega. Ja uhke on ikka ka. Tänu selle masti eest tulevat aga öelda koorilauljast idee autorile ning lipuvabrikule.
Ühtegi mossis inimest tantsuplatsi lähimas ümbruses ei ole. Isegi see, et poes viieka maksnud vihmakeep maksab siin laussajus 35 krooni, ei tee tuju pahaks. Maasikad maksavad 50 krooni karp ja suhkruvatt 25. Popcorni saab ka, 20 krooniga.
Tantsupeo pileteid enam ei saa ühegi raha eest. Kõik on välja müüdud. Seisupileteid pole ette nähtud.
Õunapuud on riidepuid täis. Mõne all on keegi valves. Olümpialaste tammedest on saanud kogunemiskohad. Ühe all on eriti palju lapsi — see tamm on Toomas Tõniste istutatud.
Kusagilt, läbi kogu müra kostab kõrvu tatnsujuhi hääl. Palju pole tal täna olnud vaja rääkidagi. Viimane proovi ju. Nüüd on käib kõik märksõnade keeles. Kileinimesed valmistuvad finaaliks.
