COVID-19 piirangute ajal märtsist maini sagenes joobes juhtimine, sõnas mullust liiklusaastat kokkuvõtval pressikonverentsil Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse juht Hannes Kullamäe. Kuigi politsei- ja piirivalveameti poolt läbiviidud joobekontrollide arv neil kuudel vähenes, tuvastati sel ajal kriminaalses joobes juhte rohkem kui eelmistel aastatel. Eriti selgelt tuli see muutus välja aprillis, mil tabati 249 kriminaalses joobes juhti. Seda on 59 juhti rohkem kui aasta varem. Tuleb märkida, et samal ajal vähenes kontrollide arv 47 000 võrra. Kõigist aprillis tehtud joobekontrollidest moodustasid kriminaalses joobes juhid 0,9 protsenti. Eelnevatel aastatel on nende osatähtsus olnud 0,3 protsenti.
Sagedamini tabati ka juhte, kellel alkoholi sisaldus väljapuhutavas õhus oli üle 0,25−0,74 mg/l. Kõigist kontrollitutest oli 2020. aasta aprillis neid 0,6 protsenti ja 2019. aasta aprillis 0,3 protsenti juhtidest.
Alkoholi lubatud piirmäära ületanud juhtide osatähtsus COVID-19 esimese laine ajal ei muutunud. Neid tuvastati nii 2020. kui ka 2019. aasta aprillis 0,2 protsenti kontrollitutest, kuid kuna kontrolle oli 2020. aastal vähem, siis oli ka avastatute hulk väiksem.
Mullu märtsis toimus 19 protsenti liiklusõnnetustest joobes mootorsõidukijuhi osalusel. Viimasel viiel aastal ei ole joobes juhi osalusel toimunud õnnetuste osakaal ühes kuus sedavõrd suur olnud. Aprillis ja mais põhjustasid joobes juhid vastavalt 13 ja 11 protsenti kõigist inimkannatanuga liiklusõnnetustest.
Eelmisel aastal hukkus joobes mootorsõidukijuhi osalusel toimunud liiklusõnnetustes 12 inimest, mis on viiendik kõigist hukkunutest. Aastate 2017−2019 keskmisena hukkus joobes juhi osalusel toimunud õnnetustes 13 inimest ehk ligi veerand (23 protsenti) hukkunutest.
Koroonapiirangud vähendasid liiklust
Ootuspäraselt mõjutasid COVID-19 piirangud oluliselt ka liiklust. Kevadel, juulis ja aasta lõpus oli liiklusõnnetuste arv väiksem kui kolme eelneva aasta keskmine. Ka riigiteedel loendatud sõidukite arv näitas, et liiklussagedus oli väiksem. Näiteks vähenes märtsis, mais ja juulis riigiteede püsiloenduspunktides loendatud sõidukite arv 12 kuni 14 protsenti võrra võrreldes 2019. aasta samade kuudega. Aprillis loendati sõidukeid isegi kolmandiku võrra vähem. Aasta lõpus vähenes liiklussagedus vähem kui kevadel, vaid kolm kuni neli protsenti.
Võrreldes perioodi 2017 kuni 2019. keskmiste õnnetuste arvuga toimus mullu novembris 18 protsenti ja detsembris 16 protsenti vähem õnnetusi. Mingil määral mõjutas liiklust ka ilm: näiteks aasta esimestel kuudel talviseid teeolusid praktiliselt ei olnud ning jalgrattaga sõideti aastaringselt.
Kokku toimus eelmisel aastal 1365 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles sai vigastada 1574 ja hukkus 60 inimest. Võrreldes aasta varasemaga vähenes liiklusõnnetuste arv 49 ja vigastatute arv 166 võrra. Liikluses hukkus kümme inimest rohkem kui aasta varem. Kõige traagilisem kuu oli jaanuar, mil liikluses hukkus üheksa inimest, neist kolm samas avariis.
Keskmiselt juhtus päevas 3,7 liiklusõnnetust. Liiklusõnnetusteta päevi oli 23, aasta varem oli neid 17.
Ühesõidukiõnnetuste kasv
Eelmine aasta paistab silma ka ühesõidukiõnnetuste arvu hüppelise kasvuga. Toimus 528 ühesõidukiõnnetust: 157 ehk 43 protsenti rohkem kui eelmisel aastal. Märgatavalt vähenesid sõidukite omavahelised kokkupõrked ja muud liiklusõnnetused.
Ühesõidukiõnnetuste kasvu põhjustas eelkõige jalg- ja mootorratturitega toimunud liiklusõnnetuste sagenemine. Eelmisel aasta jooksul juhtus jalgratturitega 187 ühesõidukiõnnetust, mida on 122 rohkem kui aasta varasemalt. Mootorratturitega toimus 32 ühesõidukiõnnetust rohkem kui 2019. aastal, kokku 68. Märtsist maini registreeriti jalgratturi osalusel 56 ja mootorratturi osalusel 15 ühesõidukiõnnetust rohkem kui aasta varem. "Tõenäoliselt mõjutas seda mingil määral COVID-19 pandeemia, mille tõttu inimesed eelistasid võimalusel ühistransporti vältida," sõnas transpordiameti strateegilise planeerimise osakonna juhataja Erik Ernits.
Sõiduautojuhtidega toimus 21 ühesõidukiõnnetust rohkem kui 2019. aastal. Nende puhul COVID-19 piirangutega kuudel toimunud õnnetused välja ei tule, jäädes tavapäraste kuuliste kõikumiste piiresse. Kokku toimus mootorsõidukijuhtide osalusel 46 ühesõidukiõnnetust ehk 15 protsenti rohkem kui 2019. aastal.
Sõidukite omavahelist kokkupõrgete arv vähenes eelmise aastal 101 juhtumi võrra (18 protsenti) võrreldes 2019. aastaga. Ka seda võis Ernitsa sõnul võis mõjutada COVID-19 pandeemia. „Eelkõige sellega seotud liikumispiirangud kevadel, mis tõi kaasa liiklussageduse märkimisväärse vähenemise. Kuid mõju võis olla ka lumevabal talvel.”
Mullu toimus 283 jalakäijaõnnetust, milles sai vigastada 288 ja hukkus 13 jalakäijat. Jalakäijaõnnetuste arvus võrreldes eelnevate aastatega märkimisväärseid muutusi ei toimunud.
Liiklusohutusprogrammi vahe-eesmärk jäi eelmisel aastal siiski täitmata. „2020. aastaks tahtsime jõuda olukorrani, kus kolme aasta keskmisena (2018–2020) ei hukkuks liikluses rohkem kui 50 inimest ja raskelt vigastatute arv jääks alla 370,“ ütles transpordiameti strateegilise osakonna juhataja Erik Ernits.
