OTSE: Inimõiguste konverents keskendub olukorrale Ukrainas ja Venemaal ning pagulaskriisile Euroopas

 (11)
Inimõiguste konverentsi sõnavõtjad
Inimõiguste konverentsi sõnavõtjadFoto: Andres Putting

Tallinnas toimub täna inimõiguste aastakonverents, mille peamisteks märksõnadeks on inimõigused Ukrainas, võim Venemaal, pagulaskriis Euroopas ja Euroopa inimõiguste kohtu praktika.

Järjekorras juba viiendal inimõiguste aastakonverentsil võetakse vaatluse alla Euroopa Inimõiguste Kohtu otsused (s.h Delfi vs Eesti kaasus), räägitakse inimõiguste tagamisest tänases Ukrainas ning tutvustatakse värsket ekspertülevaadet keelelistest inimõigustest. Eraldi vestlusringis kohtuvad Venemaa tuntud poliitperekondade esindajad. Konverentsi tervituskõne peab president Toomas Hendrik Ilves. Konverents on jälgitav ka interneti vahendusel.

Aastakonverentsi viies paneelis osaleb üle 20 oma ala eksperdi ja asjatundja, sealhulgas Ungari välisminister Péter Szijjártó ja tema Eesti kolleeg Marina Kaljurand; rahvusvaheliste suhete professor Nina Hruštšova; ajakirjanik ja Boriss Nemtsovi fondi asutaja Žanna Nemtsova, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunikud Julia Laffranque, András Sajó ja Dmitry Dedov; Ukraina parlamendi liige ja krimmitatarlaste maailmakongressi president Refat Tšubarov; Ukraina Rahvusliku Julgeoleku- ja Kaitsenõukogu kõneisik terroritõrje küsimustes Andrei Lõssenko, Ukraina ajakirjanik ja sõjaekspert Juri Butusov ja paljud teised.

Konverentsil tutvustakse ka Eestis äsjavalminud uuringut “Keelelised inimõigused ja julgeolek”. Üle-eestiline uuring keskendus probleemvaldkondadele Eesti ühiskonnas, nagu etniline lõhestumine ja eraldatus. Uuringust selgus, et keelebarjäär eestivenelaste ja eestlaste vahel on üks suurimaid takistusi ühiskondliku lõimumise protsessis. Samas ei tähenda eesti keele oskus alati seda, et siinsed teisest rahvusest inimesed seda keelt igapäevaelus kasutaksid. Samuti tõi uuring välja, et nii eestlased kui ka siinse vene vähemuse esindajad eelistaksid eestikeelset haridussüsteemi, kus venekeelne õpe oleks üheks valitavaks õppesuunaks.

Uuringut tutvustab konverentsil keeleteadlane ja Inimõiguste Instituudi nõukogu esimees Mart Rannut, kelle sõnul tõi uuring välja ka seose vähese keeleoskuse ning riigi tegevuse kriitilisemalt hindamise vahel. “Negatiivsemalt hindavad riigi tegevusi need, kes eesti keelt kehvemini oskavad. See võib tuleneda ka meediaruumist – nimelt selgus, et maailmas oluliste sündmuste puhul eelistab venekeelne elanikkond rohkem Venemaa meediakanaleid Eesti omadele, mis on aga uudiste valiku ja edastatava sisu poolest tihti vastandlikel seisukohtadel,” kirjeldas Rannut uuringutulemusi.

Igal aastal osaleb inimõiguste aastakonverentsil üle 350 aktivisti, diplomaadi, poliitiku, analüütiku ja eksperdi Eestist ja mujalt maailmast, sooviga lahendada olulisi päevakajalisi inimõigustega seonduvaid ülesandeid. Aastakonverentsist on saanud üks olulisemaid inimõigusteemalisi sündmusi Eestis.

Järjekorras juba viiendat konverentsi korraldab inimõiguste instituut, Eesti vanim inimõigustega tegelev organisatsioon aastast 1992.