Otepää vallavanem: kõige tähtsam on see, et apteegiteenus jääks alles

 (108)
Kaido Tamberg
Kaido TambergFoto: Argo Ingver

Kuu aega enne apteegireformi rakendumist pole sada protsenti kindel, kas Otepääl saab aprilli algusest ravimeid osta või mitte. Otepää vallavanema Kaido Tambergi sõnul on tõenäoline, et omavalitsuse mõlemat apteeki siiski ei suleta, kuid ollakse valmis ka vastupidises olukorras tegutsema.

Otepää pole siinkohal erand — ravimiameti andmetel on Eestis peaaegu igas maakonnas asulaid, mis ei paikne suurema linna vahetus läheduses ja mis võivad kuu aja pärast apteegita jääda.

Apteegireformi raames on seadusesse kirja pandud, et alates esimesest aprillist võivad tegutseda apteegid, mille enamusosalus kuulub proviisorile. Sellised apteeke on praegu 190 ja neid lisandab veelgi.

“Suhtlesin apteekritega, kes mul siin on, ja küsisin, kuidas olukord on ja mida oodata tuleb. Mulle öeldi niimoodi, et on olemas kaks varianti — riigikogu otsus apteegireformi tühistamiseks ja jätkumiseks. Aga kohalikud proviisorid kinnitasid, et 90protsendilise tõenäosususega jäävad nemad ühel või teisel juhul. Järelikult on olemas variandid. Mina loodan parimat,” ütles Otepää vallavanem Kaido Tamberg Delfile, viidates, et apteegireformi rakendumisel läheb vähemalt ühe apteegi enamusosalus siiski proviisori kätte.

Vallavanema sõnul on kõige tähtsam see, et apteegiteenus jääks Otepääle alles. Seetõttu ollakse valmis ka hädalahenduseks, kui proviisorid siiski ei soovi apteegis enamusosalust.

Seotud lood:

“Tegelikult saab omavalitsus ka ise proviisoritega kaupa teha ja mingitel tingimustel abi pakkuda. Sisuliselt tuleks pooleldi doteeritud apteek, mis ei ole asja eesmärk, aga kui see oleks olnud hädavajalik selleks, et meil teenus üldse ära ei kaoks, siis me oleks tõenäoliselt läinud ka seda teed. Sest et eesmärk on teenus alles jätta,” rääkis Tamberg.

Ta rääkis, et näiteks saab omavalitsus ruumid korda teha ja üht-teist veel panustada, mis seaduse järgi lubatud on. “Tähtis on see, et nad oleksid motiveeritud seda teenust osutama,” märkis vallavanem.

“Loodan, et see asi laheneb teistmoodi ja me ei pea hädaabilahendusi kasutama,” märkis ta.

190 apteegi enamusosalus kuulub proviisorile

Tänase seisuga on Eestis kokku 494 üldapteeki, neist 352 põhiapteeki ja 142 haruapteeki.

494 apteegist 223 on proviisorosalusega ja sellest omakorda 190 enamusosalus kuulub proviisorile ehk need apteegid saavad pärast reformi rakendumist muretult tööga jätkata. Nõuetele ei vasta 304 apteeki.

Peaaegu igas maakonnas on asulaid, kus apteegiteenuse jätkumine on küsimärgi all. Selliseid asulaid, mis ei paikne suurema linna vahetus läheduses ja mis võivad kuu aja pärast apteegita jääda, on kokku 34. Sinna kuuluvad mitmed väiksemad linnad ja Kohtla-Järve linnaosa.