Ossinovski vastus Aaviksoole: ta on lollitanud Eesti avalikkust, et vene koolidega on kõik hästi
Haridus-ja teadusministri Jevgeni Ossinovski sõnul peaks endisel haridusministril olema piinlik, et pärast kõiki neid aastaid ettevalmistustööd, lõputuid töörühmi ja õõnsaid sõnu on vene noortele eesti keele õpetamine ikka täiesti ebapiisav.
"Aaviksoo on lihtsalt lollitanud Eesti avalikkust, et vene koolidega on kõik hästi, kuna osa aineist õpetatakse nüüd eesti keeles. Tegelikult on aga olukord erakordselt kehv. Seda tuleb tunnistada ning lõpuks võtta tarvitusele reaalselt töötavad meetmed eesti keele oskuse parandamiseks," ütles Ossinovski Delfile.
Toome alljärgnevalt ära haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovski kommentaarid Jaak Aaviksoo avaldustele:
Aaviksoo: Plaan tõsta venekeelsete põhikoolide keeleõppe taset on haridusministeeriumi pikaajaline eesmärk.
Ossinovski: Väga huvitav, Aaviksoo poolt valitsusse viidud plaan ehk elukestva õppe strateegia seab aastaks 2020 vaid B1-taseme eesmärgi. Kui ka sellest on varasemalt räägitud, ei ole selle eesmärgini jõutud, ei ole olnud plaani ega konkreetseid meetmeid. Selle asemel on mindud formaalsele aineprotsendi fikseerimisele - olgu gümnaasiumis õpe 60 protsendi ulatuses eesti keeles, oskavad lapsed siis seda või mitte.
Aaviksoo: Loomulikult peaks põhikoolides saavutama B2 taseme. See kava on haridusministeeriumil kogu aeg olnud, aga paraku on nii, et täna on ka B1 nõuetega mõningates koolides probleeme.
Ossinovski: Mõningates koolides on pehmelt öeldud: kolmandik venekeelsetest põhikooliõpilastest ei saavuta B1-taset, kusjuures kolmandikes koolidest (umbes 20) ei saavuta üle poole õpilastest taset B1. Mis on olnud seniste haridusministrite ettepanekud selle olukorra lahendamiseks? Mitte rakendada otsustavaid meetmeid põhikoolis eesti keele taseme tõstmiseks, vaid hakata ka B1 keeletasemele mitte küündivaid ehk tegelikult eesti keelt mitteoskavaid õpilasi õpetama 60% ulatuses eesti keeles.
Aaviksoo: Tallinna ja Narva linnavalitsused on kogu aeg võidelnud vastu riigikeele õppele. On teada nõrgad koolid, kus puudub tahtmine midagi parandada ja töötatakse pigem vastu.
Ossinovski: Jah, osade kohalike omavalitsuste mitte alati kvaliteedile vastav haridusjuhtimine on olnud probleemiks, ent eesti keele oskusega on samavõrd probleeme ka Pärnus, Kohtla-Järvel ja Maardus. Küsimus ei ole üksikutes omavalitsustes, vaid selles, et venekeelsed põhikoolid ei ole siiani suutnud tagada korralikku eesti keele oskust. Selleks on vajalik ka riigi tugi õppematerjalide loomisel, õpetajate pädevuste arendamisel ning innovaatiliste keeleõppemeetodite rakendamisel.
Aaviksoo: Kõigepealt tuleb tagada põhikoolidele järelevalve ja siis tasapisi tõsta taset B2-le.
Ossinovski: Kõigepealt tuleb võtta eesmärgiks tõsta keeleoskuse nõuet, tagada konkreetsed riigipoolsed toetusmeetmed nende eesmärkide saavutamiseks ning siis kontrollida eesmärkide täitmist. Aaviksoo ajal ei olnud ei eesmärki, tuge ega järelevalvet.
Aaviksoo: Sotsiaaldemokraatlik Erakond on jätnud venekeelsele valijaskonnale mulje, justkui plaanivad sotsid vene koolides tühistada 2011. aasta keelereformi, mille kohaselt toimub vähemalt 60 protsenti aineõppest eesti keeles ja 40 protsenti vene keeles.
Ossinovski: Kui valitud meetod ei ole ennast õigustanud, tulebki leida uus meetod. Mingisugune protsent seaduses ei ole ju eesmärk. Eesmärk on korralik eesti keele oskus ja hea haridus ning see tuleb tagada juba põhikooli lõpuks. Formaalne protsendinõue tuleb asendada sisulise keeleoskuse nõudega ning tagada selle eesmärgi täitmine.
Aaviksoo: ei usu, et sotsid ka tegelikult soovivad vähendada eesti keele nõuet gümnaasiumiastmes.
Ossinovski: Me tahame suurendada eesti keele nõuet, kuid anda võimalus pedagoogidel otsustada, kuidas see nõue täita. Peame pingutama, et koole riigi poolt selles töös abistada nii metoodiliselt, rahaliselt kui ka õppematerjalide tagamisega. Mitte lihtsalt loopima poliitilisi loosungeid.
Ossinoski lisas ka, et eile tutvustatud kümme meedet aitavad tema väitel keeleõpet parandada ja loodetavasti on võimalik lähemas tulevikus ka sisulised pedagoogilised otsused koolidele anda. "Anname ka vene emakeelega lastele hea hariduse ja õpetame neile eesti keele lõpuks selgeks," lisas Ossinovski.
