Ossinovski näeb kaotatud kümnendi päästerõngana tööjõu harimisse panustamist
Tänasel valitsuse pressikonverentsil peaministri ülesannetes olnud tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski tõdes, et viimase aja majanduskasvu numbrid ja prognoosid lähiajaks ei tee rõõmu. Üheks päästerõngaks oleks tööjõu kvalifikatsiooni parandamine.
Kolmapäevases Eesti Ekspressis tegi külalispeatoimetaja, presidendiks pürgiv Allar Jõks, ülevaate taasiseseisvumise aja enim Eestit mõjutanud sündmustest. "Kui Silvergate ja ühe monumendi kesklinnast ära viimine välja arvata, siis viimasest kümnendist midagi üleliia olulist ei leia. Eestit enim mõjutanud otsused on jäänud valdavalt kümne aasta tagusesesse perioodi. Edulugu, kus tiiger hüppas, välisinvesteeringud voolasid ja ühiskonda vedas erainitsiatiiv ning riik hoidis oma näpud ettevõtlusest eemal, on ajalugu," kirjutas Jõks.
Jõks tõi välja, et majanduse tipphetk oli 2007, pärast seda ei ole kümne aasta jooksul majandus sisuliselt kasvanud – kui välja arvata euroga ühinemise üürike aeg. Hea kriis lasti raisku minna. Tasakaalus eelarve on oluline, kuid arenguks mitte piisav. "Ma ei ole esimene, kes seetõttu peab möödunud kümmet aastat kaotatud kümnendiks," nentis Jõks.
"Kindlasti tänased ja viimase aja majanduskasvu numbrid ja ka lähiaja prognoosid ei tee kellelegi rõõmu," nentis Ossinovski tänasel valitsuse pressikonverentsil, ning tõi välja Eesti haavatavuse ja sõltvuse majanduslikus mõttes: kui lähinaabritel ei lähe hästi, siis see mõjutab ka Eestit.
Teiseks ohumärgiks on ka üha enam kahanev tööturg: tööturult lahkub rohkem inimesi, kui tuleb juurde.
Suuremas plaanis näeb Ossinovski päästerõngana tööjõu kvalifikatsiooni parandamist, mis omakorda mõjutaks majandus- ja konkurentsivõimet. Minister tõi välja, et kolmandik Eesti tööjõust ei oma eri haridust (kutse- või kõrgharidust).
Allar Jõks tõi Eesti Ekspressis kirjutatud loos välja, et esialgsetel andmetel on Eesti Euroopa Liidu punane latern, kui mitte arvestada sajandeid oma reeglite ja tavade järgi elanud Kreekat.
Valitud tempo ja ambitsioonikusega oleme keskpikas perspektiivis mitte viie rikkama riigi hulgas, vaid ühes teises viieses klubis. Eesti valitsusjuht piirdus statistikat kommenteerides nukra tõdemusega, et süüdi on väliskeskkond ja Venemaa toiduainete embargo. Meenus peegeldus aastakümnete tagant, kus majanduse suurim vaenlane oli rahvusvaheline imperialism.
