"Heade suhete arendamine kõigi naabritega edendab Eesti riigi strateegilisi eesmärke ning heanaaberlike suhete üheks alustalaks on kindlasti ka vastastikku tunnustatud ja legaalselt kehtestatud piir.
Eesti-Vene piirilepingus kokkuleppele jõudmine on seega Eesti riigi huvides," ütles Ossinovski.

Sotsiaaldemokraadid on arvamusel, et 20 aastat pärast taasiseseisvumist ning olukorras, kus Eesti on olnud ligi 10 aastat Euroopa Liidu ja NATO liige, on Eesti iseseisvus piisavalt kindlustatud ega vaja deklaratiivset ülekinnitamist tehnilistes välislepingutes.

"2005. aastal allakirjutatud piirilepingus ei olnud viidet Tartu rahulepingule. Selline viide lisati ratifitseerimisseadusse alles riigikogus. Oleme seisukohal, et sel korral ei tohiks parlament teha täiendavaid avaldusi lisaks Eesti ja Venemaa valitsuste poolt kokkulepitule. Kompromissettepanek, mille kohaselt kirjutatakse sel korral lepingusse selgelt, et piirileping ei muuda peale piiriküsimuste muude riikidevaheliste kokkulepete kehtivust, on mõistlik. See tähendab, et Eesti ja Venemaa jätkuvalt tunnustavad teineteise suveräänsust. Eesti õiguslik järjepidevus on kaheldamatu ning piiri puudutavad kokkulepped ei mõjuta seda fakti kuidagi," lisas Ossinovski.